Mida peaks tegema, et insulti ära hoida? (4)

Enamikus arenenud riikides on insult surmapõhjuste hulgas südame isheemiatõve ja kasvajate järel kolmandal, Eestis südame- ja veresoonkonnahaiguste järel koguni teisel kohal. Eestis on esmakordne insult ühe aasta jooksul umbes 6000 inimesel. Tervelt kolmandik haigestunutest saab püsipuude ning kolmandik sureb ühe kuu jooksul, vaid kolmandik taastub ühe kuu jooksul haigestumis­eelsele tasemele.

Ravi on töömahukas ja kallis ega ole sageli loodetult tulemusrikas, insuldist paranejate taastumisperiood on pikk. Ükski teine patoloogia ei põhjusta nii suurt sõltuvust kõrvalabist. Seetõttu on tegemist meditsiinilise, majandusliku ja sotsiaalse probleemiga.

Mis on insult ja millised on selle tagajärjed?

Insult ehk ajurabandus ei ole omaette haigus, vaid paljude haiguste tüsistus. Insuldi põhjuseks on äkki tekkiv peaaju verevarustuse häire, mistõttu aju ei saa piisavalt hapnikku ega toitaineid. Selle tagajärjel surevad närvirakud kiiresti ning välja kujuneb vastava ajuosa kahjustus.

Insuldid jaotatakse tekkemehhanismi järgi kahte liiki:

• isheemiline insult ehk ajuinfarkt, mis tekib veresoone ummistumise tagajärjel,
• hemorraagiline insult ehk ajusisene verejooks, mis on tingitud veresoone lõhkemisest.

Insuldi sümptomid sõltuvad kahjustuskolde asukohast ja suurusest ning võivad olla väga erinevad. Insuldile on iseloomulik ühe kehapoole halvatus, häiritud on tundlikkus. Samas ei tarvitse need nähud esineda kõigil insuldihaigetel. Ka halvatuse ulatus võib erineda – see võib ulatuda vähesest nõrkusest füüsilise koormuse korral kuni täieliku liikumatuseni.

Mõnikord võib ühe kehapoole halvatus olla väga tagasihoidlik, kuid samal ajal suurel määral väljenduda näohalvatus, mis häirib ka kõnet.

Parema kehapoole halvatusega võivad kaasneda kõnehäired. Vasakukäelistel võib kõnehäire esineda vasakpoolse halvatuse korral. Haige ei pruugi mõista räägitavat ja/või ei suuda ennast kõnes väljendada. Vasaku kehapoole halvatuse korral on tihti häiritud keha keskjoonest vasakule jääva ruumi adekvaatne tajumine.

Insuldi korral võivad esineda veel neelamis-, tasakaalu- ja nägemishäired. Insuldist tingitud nägemishäiret ei saa prillide ega silmaoperatsiooniga korrigeerida, sest kahjustatud pole mitte silm, vaid ajus asuv ala, mis nägemisaistinguid vastu võtab.

Rasketel insuldijuhtudel võib patsiendil esineda uimasus või koguni teadvusekaotus. Insult võib põhjustada ka püsivat vaimsete võimete vähenemist (dementsust), mille tõenäosus on suurem korduvate insultide korral.

Insuldi hoiatussümptomid on järsk seletamatu tuimus või sipelgate jooksmise tunne, ootamatult tekkinud ühepoolne tugev peavalu, nägemishäired, kõne takerdumine, äkki tekkinud kohmakus või liikumatus. Mõnikord eelneb insuldile miniinsult, millel on samasugused, kuid lühikest aega (mõnest minutist paari tunnini) kestvad nähud.

Insuldist põhjustatud tervisehäired. Sõltuvalt insuldi raskusastmest ja lokalisatsioonist võivad pärast seda tekkida ühe kehapoole halvatus, spastilisus, lihaste jäikus, lihasekrambid, tasakaalu- ja tundlikkushäired, valu, tuimus, väsimus, mälu- ja tähelepanuhäired, mõtlemis- ja õpiraskused, kõnehäired, neelamishäired, põie- ja soolekontrolli probleemid, emotsionaalne labiilsus, depressioon, raskused igapäevatoimingutega.

Keda see haigus ähvardab? Kas ohus võivad olla ka noored, alla 40aastased?

Insult tekib sagedamini eakatel, kuid võib tekkida ka noortel, isegi lastel. Umbes 25% kõikidest insultidest tabab alla 50aastasi inimesi.

Eestis esineb tööealistel insulti palju sagedamini kui teistes Euroopa riikides, samuti on teiste maadega võrreldes rohkem insulte noortel. Nooremates vanuserühmades on insuldid siiski vähenenud, selle võib panna eduka ennetustöö ja inimeste suurenenud terviseteadlikkuse arvele.

Naised saavad insuldi pisut harvem, mis võib olla seotud tervislikumate eluviisidega.

Kuidas ma teada saan, kas insult võiks ka mind ohustada?

Insuldi võib saada igaüks, kuid tihti saab seda ennetada. Selleks peaksime teadma insuldi riskitegureid ja seda, kas suguvõsas on insulti esinenud. Inimesel, kelle lähisugulasel on olnud insult, on ka suurem risk. Riskiteguriteks on ka pärilik eelsoodumus kõrgvererõhktõveks ja suhkruhaiguseks.

Vajaduse korral tuleks muuta oma eluviise ja ravida tervisehäireid, isegi kui need eriti ei sega.

Mida peaks tegema, et insulti ära hoida?

Kui inimene teab insuldi riskitegureid, seda, et ta kuulub riskirühma, siis saab ta oma tervislike eluviiside ja käitumisega väga palju ise ära teha.

Me ei saa muuta seda, kui inimesel on pärilik eelsoodumus, kuid on võimalik muuta oma elu tervislikumaks, et insulti ennetada.

Kuidas insuldi korral tegutseda?

Väga oluline on ära tunda insuldi sümptomid, et kiiresti abi saada. Sageli saab insuldi korral saatuslikuks inimeste vähene teadlikkus sellest, kui oluline on esimestel tundidel haigusnähte mitte ignoreerida. Pole vaja tunda valehäbi kiirabi kutsumise pärast ja loota, et seisund ise paraneb. Kiirus ongi siin kõige tähtsam, sest insuldi ravis on ainult esimesed 4,5 tundi võimalik teha trombolüütilist ravi ehk taastada verevool tromboosist tingitud isheemilises ajukoes. See võib inimese raskest puudest või surmast päästa.

Kontrollimaks, kas inimesel võib olla insult, tasub teha kolm katset:

NÄGU – kas inimene saab naeratada? Kas üks suunurk või silmalaug on alla vajunud?
KÄSI – kas inimene saab enda ette tõsta mõlemad käed?
KÕNE – kas inimene räägib selgelt ning saab aru, mida talle räägitakse?

Kui arvate, et teil või teie lähedasel on insuldi sümptomid, helistage otse­kohe telefonil 112! Nii insuldi üle elanutel kui ka insuldihaigete lähedastel tasuks kindlasti lugeda ka doktor Jill Bolte Taylori omaenda kogemustest kirjutatud raamatut “Silmiavav insult. Ajuteadlase isiklik rännak”.

Kasutatud kirjandus: Eesti L. Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi insuldi töörühma infovoldik

Sagedasemad insuldi riskitegurid
* Vanus
* Kõrge vererõhk ehk hüpertoonia
* Vere suur kolesteroolisisaldus ja sellest tingitud ateroskleroos
* Südamehaigused (südame isheemiatõbi, südamepuudulikkus jt)
* Diabeet ehk suhkurtõbi
* Tüsedus
* Suitsetamine, narkootikumide tarvitamine ja alkoholiga liialdamine
* Väheliikuv eluviis
* Migreen
* Stress
* Varasem insult

Insulti saab ära hoida!
* Loobu suitsetamisest
* Ole kehaliselt aktiivne
* Toitu tervislikult
* Säilita normaalne kehakaal
* Ära liialda alkoholiga
* Kontrolli regulaarselt oma vererõhku, vere kolesterooli- ja suhkrusisaldust
* Jälgi järjepidevalt oma südame tervist
* Väldi stressi ja puhka!

Loe lisaks insuldi kohta
* Eesti L. Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi insuldi töörühma infovoldik (www.kliinikum.ee)
* Tervisedendamise teabeleht Tervist
* PhD Jill Bolte Taylor “Silmiavav insult. Ajuteadlase isiklik rännak”
* www.terviseinfo.ee
* www.tai.ee
* www.itk.ee (Ida-Tallinna keskhaigla patsiendi infoleht – insult)
* www.regionaalhaigla.ee (Põhja-Eesti regionaalhaigla – patsiendile – haigused – insult)
* www.haigekassa.ee insuldi Eesti ravijuhend