Väikese pisikuga musi - mis selle ajal juhtub?

Ülemiste hingamisteede nakkused

Ülemiste hingamisteede nakkused levivad kiiresti ja moodustavad ägedatest haigestumistest viiendiku. Nohu, ninakinnisus, köha, kurguvalu, silmade kipitus ja palavik on põhilised tunnused. Sageli peetakse haiguse põhjuseks külmetumist ja jahtumist, kuid enamasti on tegu viirushaigusega.

Kuidas nakatutakse? Nakatumise tõenäosus on seda suurem, mida pikem on kontakt haigega. Tavaliselt toimub pereliikmete haigestumine 4–6 päeva jooksul.

Viirus levib ühelt inimeselt teisele nina- ja neelueritistega sülje- ja piisknakkusena.

Ülemiste hingamisteede viirused on eriti nakkavad haiguse esimestel päevadel, kuid mõned neist isegi 2–3 nädalat.

Gripp

Gripp on kergesti nakkav viirushaigus. Esmased sümptomid on nõrkustunne, isutus ja külmavärinatega algav palavik. Seejärel tuleb tavaliselt pea-, selja- ja lihasevalu, nohu ja kuiv köha, silmad muutuvad vesiseks ja valguskartlikuks.

Kuidas nakatutakse? Nakkus levib inimeselt inimesele piisknakkusena.

Kaaries

Hambaaukude teket mõjutavad paljud tegurid: hammaste pinnale kogunenud bakterid, toit, inimese vastupanuvõime, suuhügieen ning sülje koostis. Hambavalu ja hammaste tundlikkus magusa, külma ja kuuma suhtes viitab kaariesele.

Kuidas nakatutakse? Kui ühel pereliikmel on hambad katki, siis samu söögitarvikuid kasutades ja suudeldes jõuavad kaariest põhjustavad pisikud ka teiste pereliikmete suhu.

Mononukleoos ehk suudlustõbi

Nakkuslikku mononukleoosi nimetatakse haiguse ühe nakkamisviisi järgi ka suudlustõveks. Nakkus põhjustab suu limaskesta põletikku ja haavandeid, kaela ja kaenlaaluste lümfisõlmede turset, palavikku ja kurgumandlipõletikku. Pärast nakatumist jääb viirus kogu eluks organismi, elades neelus ja spetsiifilistes immuunsüsteemi rakkudes ilma vaevusi tekitamata.

Kuidas nakatutakse? Haigus levib inimeselt inimesele peamiselt sülje kaudu. Nakatuda võib näiteks suudeldes, ka teiste inimestega samast pudelist või tassist juues. Mononukleoosi põdenud inimesed võivad viirust eritada sülje või uriiniga vähemalt aasta jooksul pärast haigestumist.

Herpes

Ohatist huulel, suu ja nina limaskestadel põhjustab inimese herpeseviiruse tüüp 1 (HSV1). Olemas on ka HSV2, mis tekitab löövet suguelundite limaskestadel.

Esmane herpeseviirusega nakatumine toimub tavaliselt imiku- või väikelapseeas.

Kord nakatudes jääb viirus inimese organismi kogu eluks. Viiruseosakesed säilivad mitteaktiivselt närviganglionides ja aktiveeruvad immuunsuse nõrgenedes, näiteks külmetudes või koos muu viirus­infektsiooniga. Siis liigub herpesviirus mööda närvikiude nahka, põhjustades uue lööbe tavaliselt samas piirkonnas, kus varem. 80% inimestel esineb asümptoomset viiruskandlust, s.t inimene on küll viirusega nakatunud, kuid tal puuduvad haigusnähud.

Kuidas nakatutakse? Viirusega nakatumine toimub otsese kontakti teel limaskestade või vigastatud naha kaudu, näiteks suudlemisel.

Enterobiaas ehk naaskelsabad

Nakkushaigust põhjustab peen- ja jämesooles parasiteeriv 3–13 mm pikk ümaruss Enterobius vermicularis ehk naaskelsaba.

Enterobiaas põhjustab kerget kõhulahtisust ja pärakupiirkonna sügelust, mis on piinavaim öösel. Harva tungivad ussid tüdrukutel tuppe või kuseteedesse, põhjustades kuse- või munajuhapõletikku.

Naaskelsabadest lahtisaamiseks tuleb ravida kogu peret, ka sümptomite puudumisel.

Väga oluline on ka isiklik hügieen – sage voodi- ja alus­pesu vahetamine, pesu triikimine ja laste küünte lühikeseks lõikamine.

Kuidas nakatutakse? Inimene nakatub pinnasest pärinevate ussimunadega saastunud toidu söömisel, need satuvad seedetrakti kätelt, voodipesu või tolmuga. Sageli esineb haigus perekonniti ja lasteaedades ning levib halbades olmetingimustes väga kiiresti, eriti lapselt lapsele.

Silmapõletik

Silma sidekesta ehk konjunktiivi põletikku põhjustavad viirused (adenoviirus), bakterid (streptokokk, stafülokokk, gonokokk), allergia, silma sattunud keemilised ained, suits ja teised ärritajad.

Nakkuslikud on viiruslik ja bakteriaalne silmapõletik. Põletik põhjustab sidekesta veresoonte laienemist ning seetõttu muutuvad silmavalge ja silmalau sisemine pool punetavaks, tekib pisaravool või mädane eritis silmast. Viiruslik silmapõletik avaldub ühe või mõlema silma kipitamise ja punetusena, tundub, nagu oleks midagi silmas. Silmad on mõnikord valgustundlikud ning nägemine võib olla veidi udune, hommikul ärgates on silmad rähmased.

Kuidas nakatutakse? Viiruslik ja bakteriaalne konjunktiviit on väga nakkavad. Pereliikmete nakatumise vältimiseks tuleb sageli pesta käsi, mitte katsuda haiget silma, vahetada sageli padjapüüre ja käterätikuid, mitte kasutada teiste inimeste kosmeetikavahendeid.

Kassihaigus

Kassihaigus on nakkuslik naha seenhaigus. Tavaliselt haigestuvad sellesse lapsed, kes on silitanud nakatunud looma. Kokkupuutekohtadele ilmuvad teravalt piirdunud vallitaolise servaga punetavad kolded. Peanahale tekkivates kolletes on juuksed murdunud ja nahk ketendav.

Kuidas nakatutakse? Kassihaigus levib inimeselt inimesele otsese kontaktiga või loomalt inimesele, kes puutub kokku haige looma karvade või nahaga.

Pärmseentõbi

Kandidoos on inimese normaalse mikrofloora hulka kuuluva pärmseene Candida albicans põhjustatud põletik, mis tekib organismi vastupanuvõime nõrgenemisel. Pärmseent esineb iga inimese nahal, suus, seedetraktis ja välistel suguelunditel. Häirivaks muutuvad pärmseened liigselt vohades. Immuunpuudulikkuse korral võib kandidoos haarata mitmeid elutähtsaid organeid ning õigeaegse ravi puudumisel saada eluohtlikuks.  

Suus. Kõige tavalisem nakkav suuhaigus on suu limaskesta pärmseentõbi, mida põhjustab tavaliselt Candida klassi kuuluv seen. Sel juhul on suus näha valge katt, mille all on punetav, ärritatud ja vahel ka veritsev limaskest, iseloomulik on ka paha maitse suus, vahel ka haavandid suunurkades. Väikelastel enne kolmandat elukuud suus esinevat pärmseene­põletikku nimetatakse sooriks.

Seedetraktis pärmseene vohamine tavaliselt tunda ei anna.

Suguelunditel. Tupekandidoosile on iseloomulik sügelus, tupe limaskestade turse ja punetus ning teraline limaskestadele kleepunud valgevoolus.

Sepsise korral levivad seened vereringega kogu organismis, põhjustades näiteks pikaajalist palavikku.

Kuidas nakatutakse? Pärmseentõbi on kergesti nakkav otsesel kontaktil nakatunud inimesega, näiteks suudeldes või suguühte ajal. Pärmseen võib kanduda ka sünnitusel emalt lapsele.

Jalgade seenhaigus

Jalgade seenhaigus on üks levinumaid nahahaigusi. Haigusel on palju erinevaid avaldusvorme. Üks tüüpiline tunnus on ketendus kolmanda-neljanda ja neljanda-viienda varba vahel. Varbaid laiali tõmmates on näha lõhed ja tursunud hallikasvalge nahk. Tavaline on ka tallanaha paksenemine ja ketendamine ning küüneplaadi paksenemine, hallikaskollane värvus ja rabenemine. Alguses võib olla nakatunud ainult üks küüs, hiljem haigestuvad ka teised. Vahel peetakse seda ekslikult ealiseks muutuseks.

Kuidas nakatutakse? Seeneeosed võivad pikka aega säilida kingades, duširuumide vaipades, vannimattides ja käterätikutes. Nakatumine toimub tavaliselt soojades ja niisketes üldkasutatavates pesemisruumides, vahel ka kodus. Nakatumisest kuni sümptomite avaldumiseni kulub tavaliselt küllalt pikk aeg.

Nakatumist on lihtne vältida, kui ühiskondlikes duširuumides panna jalga kummisandaalid, pärast pesemist kuivatada hoolikalt jalad ja varbavahed, kanda puhtaid kingi ning sokke, kasutada vaid enda jalanõusid ja käterätte.

Pedikuloos ehk peatäitõbi

Täid elavad tavaliselt peanahal, eelistatult kõrva taga, kuid vahel ka kulmudes, ripsmetes, kubeme- või habemekarvades ja toituvad inimese verest. Tugevalt sügelevad kublad ei teki täide hammustuskohtadele kohe, vaid mõni päev pärast nakatumist. Hoolikal vaatlusel võib peanahal näha täisid ning juustes tinge. Kuplade kratsimise tagajärjel võib tekkida mädapõletik.

Täiskasvanud täi on umbes 4 mm pikkune hallikat värvi parasiit.

Kuidas nakatutakse? Täitõbe esineb tavaliselt lastekollektiivides. Täid levivad kergesti peakatte, kammi või juukseharja jagamisel või ka otsesel kontaktil mängides või kallistades.

Täidest saab lahti apteegi käsimüügis olevate paikselt kasutatavate vahenditega, mis määritakse peanahale ja mõne aja pärast pestakse maha. Täidest saab kergemini lahti, kui need avastatakse varakult.

Täiepideemiate vältimiseks peaksid lapsevanemad vähemalt kord nädalas korralikult lapse juukseid ja peanahka kontrollima.

Sügelised

Sügelisi põhjustab silmaga vaevu märgatav 0,4 mm pikkune emane sügelislest, kes uuristab nahka kuni 2 cm pikkuse käigu, kuhu 1–2 kuu jooksul muneb rohkelt mune. 1–2 kuud pärast nakatumist algab nahasügelus, eriti pärast voodisse heitmist, kuna sügelislestad muutuvad soojas keskkonnas aktiivsemaks. Haiguse alguses on nahal näha käigud, täpikesed, hiljem väikesed sõlmed, villid ja koorikud. Lestad elavad enamasti kätel, reitel ja alakõhu piirkonnas.

Kuidas nakatutakse? Sügelislest levib vahetu kontakti kaudu haigestunud inimesega või tema kasutatud esemetega ja ühes voodis magades. Sügelised levivad kergesti ja tavaliselt esineb lesti mitmel perekonnaliikmel. 

Allikad: www.inimene.ee, “Tervise käsiraamat”, Madis Veskimägi