Seitse nippi külmetushaigustest hoidumiseks, mis ei pea paika (4)
* Joo kaheksa klaasi vett päevas, sest lisaks kõigele muule aitab esi ära hoida nohu, paneb sind end hästi tundma ning hoiab energiataseme kõrge. Aga kaheksa klaasi? See on puhas vale, kirjutab Women´s Health. Sest peab arvestama, et lisaks puhta veena sisse joodavale sisaldab ka toit vett. Lisaks ei saa teadlaste hinnangul keegi väita, et just nii palju vett hoiab kellegi terve. Inimese veevajaduse määrab lisaks ainevahetusele ka keskkonnatingimused ja füüsiline aktiivsus.
* Sa jääd haigeks, kui ei kuivata juukseid enne väljaminekut. Kui lähed pärast duši all käimist kiirustades välja, jättes pea kuivatamata, võid sa tunda küll jahedust, kuid see ei tee sind haigeks. Ainus viis külmetus- või gripiviirust endale külge saada on puutuda kokku neid edasi kandvate viirustega. Ning talveperioodil kipuvad viirused paremini, sest kuiv talveõhk kuivatab nina limaskesta, jättes nii organismi vajaliku kaitseta. Pea kuivatamine ei ole sellega kuidagi seotud.
* Sa pead regulaarselt kaks korda päevas kakama. Tegelikkuses on inimese normaalne kakamisvajadus kolm korda päevas kuni kolm korda nädalas, sõltuvalt sellest, kui palju vedelikku inimene sööb, kui palju kiudaineid tarbib ja üldse sööb. Enamik inimesi käib kakal siiski kord päevas. Kakamisele peab tähelepanu pöörama vaid siis, kui sa teed seda sulle tavapärasest vähem või rohkem, sellega kaasneb valu või veritsus, kõhulahtisus või – kinnisus.
* Sa pead öösel magama kaheksa tundi. Nagu kaheksa klaasi vee reegel, ei tööta ka see kõigi puhul. Rahvusvaheline uneuuringute instituutki soovitab täiskasvanuile seitse kuni üheksa tundi und ööpäevas, et organism jõuaks end piisavalt taastada ning viirustele vastu panna. Samas on inimesi, kellele piisab viiest magamistunnist, teised jälle vajavad üheksa tundi und.
* Sa pead keha pidevalt mürkidest puhastama. Mõnes mõttes on maksapuhastus hea, sest sel ajal sööd sa vaid tervislikke roogi ning ainevahetus töötab paremini. Kuid hulluks ei maksa sellega minna ning parim viis oma keha kahjuliku eest kaitsta on vältida liigsöömist ja –joomist, suitsetamist, punase liha ja rafineeritud toodete tarbimist, suhkru ja küllastunud rasva kasutamist.
* Sa pead vältima süsivesikuid. Siiski – süsivesikud ei ole meie vaenlased. Need ei aja inimest rasva, liiga palju süsivesikuid ajab inimese rasva. Seega tasub meeles pidada mõõdukust ja tasakaalustatust kõiges, ka toitumises.
* Käsi tuleb pesta antibakteriaalse seebiga ning neid tuleb desinfitseerida. Tõde on see, et antibakteriaalne seep ja desinfitseerimisvahend ei kaitse teid viiruste eest kuidagi paremini, kui tavaline seep. Vähemalt ei ole teadlased leidnud oma katsetes mingeid erisusi. Seega – kaitse end sageli käsi pestes ja ära muretse, millega sa seda teed.
Seletage rumalale - kui ma käin kasvõi 5 min palja jalu külmaga õues, või märja peaga, või hoopis alasti, siis on ikka suht garanteeritud, et ma saan nohu ja köha. Kas viirus tuleb varba kaudu?
Ja kui ma viibin korralikult riides, müts peas, jalanõud jalas, mitu tundi õues, ei saa viirust? Isegi nina kaudu mitte, mis ei ole ju kaetud. Päris kindlasti enamik inimesi märja peaga õue minnes jääb haigeks, märg pea justkui võimendab külma tunnet (nagu ka tuul)....
Nimelt, jah, gripiviiruse saad külge tõesti vaid selle viirusega kokku puutudes, aga paraku on see sul viirustehooajal tõenäoliselt kuskil keres nagunii olemas. Lihtsalt su organism on tugev ja ei lase tal võimust võtta. Aga kui sa külmetad, siis see nõrgestab su organismi. Su organism tegeleb hoopis su külma pea või jalgade soojendamisega ja ei jõua enam viirusega võitlemisele tähelepanu pöörata, nii jäädki haigeks. Ehk, et tõesti - külmetus ei põhjust OTSESELT haigust, külmetus nõrgestab organismi, mille tagajärjena on viirusel võimalik haigust põhjustada.
Vean kihla, et pärast seda, kui nood dokumentaalfilmi tegijad oma allasurutud gripiviiruste ja nohuste ninadega filmimas käisid, ei saa enam ka tolle barbaarse hõimu esindajad talviti paljajalu käia...