Eesti õdede töökoormus on naaberriikide kolleegide omast suurem (9)
„Uuringud kinnitavad, et õdede motivatsiooni ja töökoormuse ning patsientide tervisenäitajate vahel on tugev side. Eesti õdede töökoormus on suurem kui naaberriikides – meil on 1000 elaniku kohta 6,9 õde, Soomes on vastav arv 14,1 ja Saksamaal 13,9," ütles Õdede Liidu president Ester Öpik.
Õdede töömotivatsioonist annab oma doktoritöö põhjal ülevaate Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusjuht Kristi Toode. Õdede töökoormusest Eesti piirkondlike ja keskhaiglate intensiivraviosakondades teeb ettekande Egeli Keldo, õdedel esinevate luu- ja lihaskonna valude seostest psühhosotsiaalsete teguritega tööl teeb ettekande Tartu Ülikooli Kliinikumi õde Kätlin Lünekund. Kati Adamson räägib õdede kogemusest teistesse riikidesse tööle suundumisega.
„Motivatsiooni mõjutab lisaks töökoormusele ka töökorraldus ning õdede potentsiaali otstarbekas kasutamine. Tänased õed suudavad panna õendusdiagnoose ja teha iseseisvaid vastuvõtte panustades efektiivselt patsiendi toimetulekusse. Praegu on õed paljudes tervishoiuasutustes hõivatud toetavate ülesannetega, milleks ei pea olema õe ettevalmistust," ütles Ester Öpik.
„Tartu Ülikooli õendusteaduse magistriõppe on tänaseks lõpetanud 76 õde ja 4 ämmaemandat, nad on konkurentsivõimelised ning 80% nendest on leidnud kraadile ning omandatud kitsamale erialale vastava töö tervishoiuasutustes ning kõrgkoolides," ütles Tartu Ülikooli õendusteaduse osakonna juhataja Ere Uibu. „Samas on õendusteaduse magistrikraadiga õdesid vajalik koolitada ja rakendada veelgi enam, et paremini korraldada patsientidele nüüdisaegset õendusabi, kindlustada õppe kõrge kvaliteet tervishoiukõrgkoolides ning rääkida kaasa tervishoiu arengus," ütles Ere Uibu.
Ere Uibu tõi näiteks Soome, kus magistrikraadiga õdesid on täna üle 4000 ehk 6 protsenti kõigist töötavatest õdedest, Eestis on vastav protsent alla ühe. Esimesed doktorikraadiga Eesti õed on kraadi kaitsnud samuti Soome ülikoolides.
Konverentsil arutab õendusküsimusi kokku üle 300 osaleja: õendusjuhid, õenduspedagoogid, praktiseerivad õed ja ämmaemandad.
Tõsi on kyll see, et näiteks meie osakonnas koordineerib õde väga palju patsiendiga toimuvat, on nn omahoitaja e oma õe systeem. Õel on rohkem õigusi, aga ka vastutust.
Praeguseks on küll igal pool arvutisüsteem, kuhu kirjutavad oma kirjed peale õdede ka teised osakonna töötajad.
Seda "omahoitaja" süsteemi hakati just sel ajal sisse viima, minule isiklikult see ei meeldinud, eriti haiglas, kus inimene on lühikest aega ja sellel "omal" võib pikem vaba või puhkuse jupp tulla.
Soome õdede kohta midagi halba pole öelda, nad teevad palju sellist, mis peaks arstile kuuluma (keerukam haavahooldus näiteks).
Sugulastele ja muidu tuttavatele kulub tõesti väga palju aega. Üks pool arvab, et on kohutatud uurima ja teine pool, et kui rohkem räägib, siis on nagu tublim.
Väga palju on ajutisi (sijaiset) ja praktikante õppehaiglastes.
Omaette on ka valdade tervisekeskuse voodiosakonnad., kus on peamiselt viletsas seisus vanurid ja haigla järelhoolusel inimesed.
Ei oska võrrelda tänapäeva Eesti õe koormust, aga vanasti oli see küll suurem - õde ei käinud vaid jooksis haiglas.
Ma ei ole näinud nipsakalt käituvat hooldajat, küll aga õde, kes istub arvuti taga ja muu maailm talle korda ei lähe.