Foto: PantherMedia / Scanpix
Treenimine
2. detsember 2015, 14:50

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta septembrikuu Tervis Plussis.

Bodyart ehk omaette kehakunst

Varbad paljaks, matt ette – algab bodyarti soojendus, mille vältel saavad vatti kõik kehaosad. Mis juhtub ses hiljuti Eestisse jõudnud keha ja meele treeningus edasi?

Mujal maailmas teatakse bodyarti umbes seitse aastat, Eestisse jõudis treening sel suvel. Läksime spordiklubisse Scala Fitness uurima ja katsetama, mida bodyart endast kujutab ning kuidas see inimkehale mõjub.

Joogaharjutustest, füsioteraapilistest ja idamaistest elementidest ning jõuharjutustest koosnev bodyart on lihtsa ülesehitusega pigem rahulikku laadi, aga jõuline treeningutund, mis parandab koordinatsiooni, liikuvust, painduvust ja õpetab oma keha paremini tundma.

Enne tunni algust hoiatan treener Kristi Roosimägi naljaga pooleks, et ma pole eriline joogainimene ja mulle ei meeldi uina-muina treeningud.

“Bodyarti ei saa kindlasti võrrelda Pilatesega ja see on tempokam kui jooga,” annab ta mulle eesootavast pisut aimu.

“Jooga läheb rohkem sügavuti, bodyarti harjutused jaotuvad kerelihaste, üla- ja alakehaharjutusteks, samas mõjudes jõuharjutustena kogu kehale.” Jään põnevusega ootama, mis edasi.

Selg saab märjaks

Painutused, sirutused, võitluskunstimaigulised liigutused... Üritan leida oma kehaga seda maagilist kontakti ja tasakaalu. Järgmised harjutused keskenduvad eri kehapiirkondadele. Bodyarti trennikava paneb treener ise kokku, toetudes ette antud harjutustele. Sama kava tehakse kaks kuud.

Kvantiteedist olulisem on kvaliteet, õige sooritustehnika ja üks asi, mis mul kohe kuidagi ei taha alguses õnnestuda, on hingamine.

Neile, kes pole jooga ega Pilatesega kunagi kokku puutunud, võib mõnede harjutuste ja pooside tehnika omandamine aega võtta. Trenni lõpu poole tunnen end juba päris koduselt ja hakkan kava järjekorrast rohkem mõikama, mistõttu laabub paremini ka tehnika. Kristi hoiab mu sooritustel silma peal, vajadusel suu-nates ja reguleerides.

Mis seal salata – on kohe näha, kes esimest korda tunnis ja kes juba vana kala, minu painduvus ei küündi mõne omale ligilähedalegi. Kõige rohkem üllatab mind fakt, et tempo jär-gimine, pooside hoidmine ja venitused võtavad selja päris märjaks. Kristi

Roosimägi teatab, et hingamine on bodyartis olulisel kohal. “Selle ümber keerlevad kõik harjutused ja seeläbi muutub treening tõhusaks, kiireneb ainevahetus, tööle pannakse erinevad energiad.”

Võidukas pingutus

Ühel hetkel tunnen, et võhm on juba päris väljas, samas valdab keha võidukas lihaspingutuse tunne. Vahepeal hakkaks põlvevalu nagu korraks tunda andma, mul on lumelauasõidust üks vana vigastus.

“Kohati võib tunda liigselt oma põlvi või randmeid, kuid siis on enamasti põhjus pigem vales tehnikas, mida tuleks korrigeerida,” kinnitab Kristi Roosimägi. “Bodyartiga tegelemiseks vastunäidustusi pole, kuid rasedatel võib lõpu poole olla mõningaid harjutusi ebamugav või mittesoovitatav kaasa teha.”

Igatahes minu hirmul, et äkki jääb tund pisut igavaks, ei olnud mingit alust. Keha ja meele gurmaanidele fantastiline vaheldus!

“Bodyart on suurepärane, toetamaks tavapäraseid jõusaalitreeninguid. Ei moodustata sammukombinatsioone, ei pea kiirustama või pidevalt treenerit jälgima, saab kätte tõhusa kogu keha jõutreeningu ning lõdvestuse ja venituse pealekauba,” sõnab Kristi.

Seda kõike omas tempos ja tasakaalus – tund toimib ja keha muutub.