Hea nõu

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta septembrikuu Tervis Plussis.

Miks on pidev arvutiga töötamine ohtlik? (6)

Tarmo Loogus, perearst, 25. november 2015, 10:30
Foto: PantherMedia / Scanpix
Arvuti taga istumisest tulenevad hädad on levinud terviseprobleem kontoritöötajate, üliõpilaste ja koolinoorte seas. Pikaajaline staatiline istumine soodustab valude teket. Inimesed, kes pole motiveeritud oma tööülesandeid täitma ega tunne rõõmu töö tegemisest, on stressis ja enam ohustatud lihasepingest tulenevatest kaela-, õla- ja seljavaludest.

Töökohal peab olema ergonoomiline töölaud, arvutitool, piisav üld- ja kohtvalgustus, nüüdisaegne monitor. Jälgida tuleks õiget asendit arvuti taga, teha mikropause, end sirutada, võimelda – regulaarne liigutamine tuleb kasuks. Pidev staatiline töö monitori ees põhjustab töövõime vähenemist.

Töövahendid, mida pidevalt ei vajata, võiks endast kaugemale viia, et sundida end liigutama. Näiteks võiks võrguprinteri paigutada paari-kümne sammu kaugusele. Psüühilise pinge ja stressi maandamiseks võiks kaheksatunnise tööpäeva sees teha 15minutilisi meeskonnapause, kus juuakse kohvi ja aetakse juttu.

See soodustab töötajate häid suhteid, mis on stressivabama töökeskkonna loomise eelduseks. Edukad firmad pakuvad töötajatele motivatsioonipakette, tasudes treeningute eest spordiklubides.

Lõunapausiks tuleks leida 45–60 minutit ning jalutada pärast sööki umbes 30 minutit värskes õhus. Tööaeg küll pikeneb, kuid töövõime suureneb ning lihasepinge väheneb.

Samal teemal

Kui valud ja lihasepinge on siiski juba tekkinud, saab abi eeskätt füsioterapeudilt. Raskematel juhtudel võetakse appi kombinatsioonravi: ravivõimlemine ning põletiku- ja valuvastased ravimid.

Oluline on ka regulaarselt kontrollida oma nägemist, sest nägemislanguse korral peab silmalihaseid pidevalt pingutama, mis omakorda võib tekitada lihasepinget ja valu nii õlgades, kaelas kui ka seljas. Pärast õigete prillide või kontaktläätsede määramist laheneb mure justkui iseenesest.

Sundasendist närvisüsteemi ja lülidevaheliste ketaste struktuurimuutust tavaliselt ei teki ja kirurgilist ravi üldjuhul ei vajata. Kui selle mõju on kestnud aastaid, kujuneb välja liigesejäikus ning selgroo väikeste liigeste ja teiste struktuuride kulumine ehk artroos.

Kui veel ka külmetada, tekib lisaks põletik ning kujuneb välja spondüloos (liigesejäigastumus), mis väljendub tavaliselt hommikuse kanguse ja valudena. Spondüloosi vastu saab võidelda regulaarse võimlemisega, ägenemisel määratakse teatud juhtudel lühiajaliselt põletiku- ja valuvaigistavat rohtu.

Füsioterapeudi soovitatud harjutusi on vaja teha ka kodus, vastasel korral tuleb probleem kiiresti tagasi.

Ka siin on füsioterapeut parim abiline, kes aitab tugevdada nõrku selja- ja kaelalihaseid, vähendamaks lihasepinget ja valu. Väga rasketel juhtudel surub lülikehade vahel olev närv kaelas närvijuurtele ning siis võib kätes esineda tundlikkuse häireid (näiteks tuimust või põletavat tunnet, vahel ebamääraseid aistinguid, nagu sipelgad jookseksid mööda kätt).

Sellisel juhul tehakse neuroloogilised ja röntgenuuringud perearstikeskuses ning vajadusel suunatakse inimene edasi neuroloogi juurde.

Magnet-resonantstomograafiliste uuringutega selgitatakse välja, kas närvijuured on surve all ja kas inimene vajab neurokirurglist operatiivset ravi või piisab ravivõimlemisest ja valuravist.