Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta septembrikuu Tervis Plussis.

Kuhu kaob hääl? 

Helena Kõrge, 30. november 2015, 09:29
Foto: PantherMedia / Scanpix
Me räägime, kiljume, karjume, laulame ja naerame samade häälepaeltega. Hääl ei kipu meie mõtteisse just eriti tihti, vähemalt seni, kuni ta ühtäkki kaob.

Õpetajana töötav Mare Viks (33) peab kõva häälega rääkima tihti ja pikalt. Iganädalased 25 tundi gümnaasiumi ja põhikooli klasside ees, klassijuhatamine ning muud kohustused on Mare hääle proovile pannud. Just õpetajatel esineb häälehäireid palju rohkem kui mõne teise ameti pidajatel.

Samal teemal

Marel on hääl mitme päeva kaupa “ära käinud” juba gümnaasiumist saadik, kuid pärast naiskooriga liitumist kadus see ühel märtsipäeval nõnda kauaks, et tuli tagasi alles juuli alguses. Mare on iga hetk valmis hääle kadumiseks ja ta ei tea kunagi, millal see tagasi otsustab tulla. “Võtan seda kui paratamatust ja enam ei aja see mind tigedaks ega tee õnnetuks.”

Et töö vajab tegemist, on ettevõtlik naine välja mõelnud oma süsteemi: “Kui mu hääl kadus, said õpilased üsna palju iseseisvat tööd teha. Lugesid õpikust tekste, vastasid küsimustele, tegid harjutusi õpikust ja töövihikust, täitsid töölehti. Üsna ruttu võtsin appi arvuti ja projektori. Trükkisin kogu teksti suure kirjasuurusega Wordi dokumendina ja näitasin projektoriga seinale. Õpilased harjusid väga kiiresti. Kui harjutusi oli vaja kontrollida, kasutasin lauale koputamist (õige vastus) ja vilega vilistamist (vale vastus). Minu meelest töötas.”

Kui teretamist ei kuule

Marele meenuvad juhtumid poes, kui oli tarvis leti taga olevalt müüjalt midagi küsida. See osutus keeruliseks, sest müüja lihtsalt ei kuulnud, mida ja kui palju ta saada tahab. Tööl käis õpetaja ringi märkmiku ja pastapliiatsiga ning suhtles kirjalikult. “Ilmselt peaks igaks juhuks ka poodi paberi ja pliiatsi kaasa võtma,” märgib naine. “Ühel korral sain kassapidajalt pahandada, et miks ma teda ei tereta, kui tema mulle tere ütleb. Ausalt, ma ütlesin talle tere, aga ju siis seda polnud kuulda.”

Kui Mare tunneb, et hääl hakkab väsima ja pole mugav rääkida, räägib ta lihtsalt vähem, või veel parem – on vait. Hetkelist leevendust toob ka vee joomine. Logopeedidelt ja arstidelt on ta saanud näpunäiteid mitmesugusteks harjutusteks. “Tean, et pean kontrollima oma hingamist ja sellega rääkimist toetama, mitte tegema häält ainult häälepaelte jõul.”

Kui laul pole puhas

Vähemalt sama suur riskirühm õpetajate kõrval on lauljad, kes teenivad oma häälega elatist. Sageli panevad nad oma hääleorganid proovile karmides tingimustes (suitsune ja kuiv õhk, külm ilm, pingutamine, pikad päevad).

Triin Ella, rahvusooperi Estonia metsosopran ning Tallinna muusikakeskkooli laulueriala õpetaja ja kooride hääleseadja selgitab, et laulmise ajal ei vibreeri ainult häälepaelad, vaid töötab terve keha, eriti hingamislihased, mis suunavad hääle nn resonaatoritesse, milles on luustik. Seejuures on tähtis osa ka rühil. Stressis inimesel on toonus madal ja tema lihased ei saa töötada pingutuse-lõdvestuse printsiibil. Niisuguses olukorras kipub tekkima ülepinge ja seejärel probleemid häälepaeltega, mis on selle ahela nõrgim lüli.

Kui kuulaja tajub, et kontserdil pole esitus puhas, ei pruugi olla probleem laulmise ebapuhtuses, vaid hääle vales tehnikas või üldse tehnika puudumises. Sama võib juhtuda ka siis, kui laulja on olnud ülekoormatud, laulnud haige häälega või on esinemise pärast närvis.

“Gripi korral ei aita tõesti miski ja mina konjakit juua ei soovita. See aitab parimal juhul viieks minutiks, kuid siis on hääl jälle läinud.” Kui aga keha on muidu terve ja viirustest vaba, üksnes hääl on ära, kasutab Triin oma salanippi. “Õhtul lasta 1 klaas tumedat õlut keemiseni soojaks ja lisada palju mett. Seal on palju B-vitamiini, mis mõjub häälele hästi.”

Kindlasti soovitab ta proovida kõnetehnikaharjutusi, õppida hingama kõhu- ja seljalihastega ning tegeleda joogaga, mis aitaks õigesti hingamise muuta harjumuspäraseks ka igapäevaelus.

Kui viirus murrab

Kõige sagedamini kaob hääl ära külmal ja niiskel ajal, kui nõrgenenud immuunsüsteemi tõttu on lihtne endale mõni külmetushaigus külge haakida. Peamiselt viirusliku külmetuse tekitatud kõripõletik ehk larüngiit levib häälepaeltele, need tursuvad ning hääl võib muutuda kähedaks või koguni täiesti kaduda.

Samamoodi võib häälepaeltele mõjuda pikalt töötava konditsioneeri kuiv õhk. Kuna kõripõletiku kõige sagedasem  põhjus on viiruslik, pole seda vaja antibiootikumidega ravida, välja arvatud juhul, kui kaasneb äge köha ja haigus kestab üle nädala. Sel juhul võib tegu olla siiski bakteriaalse infektsiooniga.

Põhiline ongi kõripõletiku korral end hoida ja vähe rääkida, ka mitte sosistada. Rääkimine teeb põletikus häälepaeltele halba ning tagajärjeks võib olla krooniline põletik. Veel soovitatake õhu niisutamist auruga, sest igasugune tolm ja kuivus soodustavad larüngiidi teket.

Kui hobid on kahjulikud

Lisaks mõjutab alkohol närvisüsteemi tundlikkuse ja motoorika eest vastutavaid närvilõpmeid, mis võib häirida kõrilihaste peenmotoorikat, põhjustada kõrilihaste ülemäärast pingutamist ja takistada kõri tundenärvide talitlust. Samuti suurendavad kõnealused kahjulikud hobid kõrivähi tekke tõenäosust.

Kui põhjuseid mujalt otsida

Häälekaotuse taga võib teinekord olla ka midagi keerukamat kui iga-aastane viirusnakkus. Näiteks kui magu viskab mao-happe tihti üles söögitorru, on tegemist reflukshaigusega.

Seda iseloomustavad tavaliselt kõrvetised, kibe või hapu maitse suus, hingamisraskused, hääle kähedus ja kurguvalu. Ka tervetel inimestel võib neid nähte elu jooksul esineda.

Arvatakse, et maohappe tagasivoolu võib põhjustada söögitoru alumise osa lõtvumine ja kõrgenenud rõhk maos (rasedus, ülekaal, kitsad riided) või maksame hoopiski lõivu oma kehvade toitumisharjumuste ja töödeldud toidu eest.

Sümptomite avaldumisel tuleks kindlasti minna arsti juurde, kes määrab õige diagnoosi ja ravimid. Ilma nendeta võivad vaevused sageneda, söögitoru ja häälepaelad happe tagajärjel kahjustuda ning eelsoodumus söögitoru vähiks suureneda.

Sarnaselt reflukshaigusega teeb ka limaskesta tekitatud liigne lima kurgule häda. Lima koguneb kurku ning peale köha, kõditava kurgu, hingamisraskuste, iivelduse ja roidumuse on sümptomiks ka kare või kaduv hääl. See tekib sageli allergilise nohu või põsekoopapõletiku tagajärjel ning on ravitav allergiaravimitega või põletiku korral antibiootikumidega.

Doktor Lauri Maisvee lisab, et hääle kadumist võivad põhjustada muudki haigused. “Sagedasemad häälehäirete haiguslikud põhjused on kas anatoomilised (struktuurilised ehk ehituslikud) või funktsionaalsed (talitlushäiretest tingitud),” sõnab ta.

Enam levinud anatoomiliste põhjuste hulka kuuluvad häälepaelte papilloomid, granuloomid, sõlmed ja polüübid, krooniline limaskesta turse, kõritsüstid, limaskestaliited, kontakthaavandid, kõritrauma, vananemisega kaasnev häälepaelte atroofia ja ka kõri pahaloomulised kasvajad.

Funktsionaalseid põhjuseid võib olla samuti erinevaid: kõrilihaste toonuse häired, psühhogeensed probleemid, spasmoodiline häälehäire, sisenõristusnäärmete talitlushäire, neuroloogilised põhjused (häälepaelte halvatus). “Igal juhul tasuks üle kahenädalase häälekäheduse korral oma perearstiga konsulteerida,” soovitab arst.

Kui põletik muutub krooniliseks

Kõikidest eelnimetatud haigusnähtudest võib välja kujuneda krooniline kõripõletik ehk hääle kaotus, mis võib kesta kuid või ise aastaid. Tavaliselt leidub sellele mingisugune põhjendus, nagu hääle üleliigne pingutamine, maohappe tagasivool, krooniline põsekoopapõletik, limaskesta üleliigne limatekitamine, keemilise mürgiga kokkupuude või liigne suitsetamine ja alkoholi joomine.

Haigus hiilib ligi aastate jooksul, kus hääl muutub aina tihedamini kähedaks ning kurk hakkab endast tunda andma. Muid vaevusi tavaliselt ei ole.

Kui hääl on juba kadunud

Dr Lauri Maisvee soovitab

Esmased kodused abinõud:
• räägi minimaalselt, võimalusel pea kinni täielikust vaikimisrežiimist,
• väldi sosistamist,
• hinga sisse sooja auru (keeduvette võid lisada näiteks mõned tilgad eukalüptiõli),
• kurista neelu sageli lahusega, kus on 200 ml leiges vees lahustatud pool teelusikatäit soola, pool lusikatäit söögisoodat, pool lusikatäit mett või siirupit,
• et tagada limaskestadele küllaldane niisutus, joo 8–10 klaasi vett ööpäevas,
• väldi kofeiini ja alkoholi sisaldavaid jooke,
• hoia oma kaela rohkem külmetamast.