Kuidas saaks töörütmi mõnusaks sättida?

Aitab täpselt see, et esmaspäeval ei tasu uusi asju ette võtta. Vähemalt päeva esimesel poolel. Ükski keha ei liigu kiirenduseta ja esmaspäev ongi see kiirenduse päev, mil võiks uue nädala tegevusi plaanida.

Reede, mil nädal otsa endast maksimumi andnud inimene ka enam eriti uusi asju alustada ei jaksa, võiks olla kokkuvõtete tegemise ja õppimise päev. Siis tasub analüüsida nädala jooksul tehtut, tunnustada ennast ja teisi kordaminekute eest ning mõelda, mida saab edaspidi paremini teha.

Ka on reede see päev, mil enamikus asutustes lõigatakse sabasid ehk lõpetatakse vanu töid. Tean meeskondi, kus on kokku lepitud, et reedel ühtki koosolekut ei tehta ja kõigil on sabade lõikamise aeg.

Mis aastaaegadesse puutub, siis elame ebaloomulikus rütmis. Enne tööstusrevolutsiooni rabasid inimesed teha tööd siis, kui päev oli pikk ja väljas soe. Talvel suurt midagi ei tehtud ja suurem osa päevast magati maha. Nüüd on vastupidi. Talvel rabame tööd teha, suvel vedeleme hambad laiali päikese poole. See on paratamatu, sest oma linnastunud keskkonnas, kus töötame peamiselt toas, vajame päikest. Kust muidu tuleks energia.

Soovitan siiski mõnd nõksu. Kui töö ja ilm lubavad, võiks püüda võimalusel töötada õues. Näiteks teha rõdule kodu-kontori, kui suudad seal keskenduda. Teiseks, katsu kindlasti suve jooksul saada sooja ja päikest. Kui ilmad seda Eestis ei luba, võiks natukeseks lõuna poole sõita. Suvel kogutud päikeseenergia aitab ka vältida kevadisi nakkushaigusi.

Mind on aidanud ka päikesevalgust jäljendav lamp. Need on küll üsna kallid, aga kui selline lamp novembris, mis on ebameeldiv kuu, põlema panna, aitab see energiat koguda küll.

Kui töö vähegi lubab, võiks talvel teha natuke lühemaid tööpäevi, et mitte end väga ära kulutada.