Foto: PantherMedia / Scanpix
Meeled
30. november 2015, 17:05

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta septembrikuu Tervis Plussis.

Hüpnotiseerimine - pilk peidus poolele. Kas sellest on abi? (1)

Hüpnoos on uks alateadvusesse, kus meie teadvuse aktiivsus on väike. Milline toime on sel müstilisel ja kohati veidi hirmutaval teraapial, selgitab psühholoogia teadus-magister ning hüpnoteraapiat ja holistlikku teraapiat õppinud Alar Tamming.

• Mida üritatakse hüpnoosiga saavutada?

Kui inimene läheb vabatahtlikult hüpnoteraapiaseansile, võivad tal olla erinevad eesmärgid. Hüpnoosi abil on võimalik kontakti saada alateadvuse nende osadega, millega tavateadvuses ühendus puudub. Võib uurida oma lapse-põlve ja sealt kaasa võtta loomingulise lapse energia. Võib otsida, kust on pärit hoiakud ja arvamused maailma kohta, end tervendada ning ümber kujundada mälujälgi traumaatilistest sündmustest.

• Kas täiesti terved inimesed saavad ka hüpnoosist abi?

Täiesti terve inimene on üks huvitav termin. Minu arvates on täiesti terve inimene see, kes on iseendaga täielikus kooskõlas. Loominguline ja spontaanne, kes on ära lahendanud oma kompleksid, kellel on võime armastada ning ka armastust vastu võtta.

Ta on avatud uutele kogemustele, tal on eetiline teadvus ja ta tajub maailma adekvaatselt ilma hinnanguteta. Arvan, et klassikaliselt terveks peetav tänapäeva inimene, kes elab nii nagu teised, on praegusest tarbimisühiskonnast, massimeediast ning internetist mõjutatud patoloogiline isik, aga ta ise ei taju seda.

Niinimetatud täiesti terve inimene ei tea tavaliselt midagi oma alateadvusest, aga hüpnoosi abil on võimalik heita pilk oma peidetud osale.

• Hüpnoosiga on seotud palju eksiarusaamu, sest teleris näidatakse saateid, kus inimene on täielikult allutatud hüpnotisöörile. Kas inimest on võimalik niimoodi kontrollida?

Teleris näidatavatel saadetel on kommertseesmärk ja nende hüpnoosiseansside eesmärk pole osalejaid arendada. Põhiline on ainult suurendada vaatajate arvu, kuigi hüpnoosi kasutamine peaks alati olema eesmärgipärane.

Saadetes toimuv on päris, osalejad ei mängi hüpnotisööriga kokku, kuid nad on enamasti väga suure sugereeritavusega – tavaline inimene ei lähe kergelt nii sügavasse hüpnoosiseisundisse.

Saates osalejad teevad hüpnotisööriga koostööd, nad on ise päri, et neid sellesse seisundisse viiakse. Vägisi inimest hüpnotiseerida ja sundida teda tegema asju, mis on tema maailmapildiga vastuolus, näiteks tapma, ei ole võimalik.

• Kas hüpnoos võib mõnel juhul ka halvasti mõjuda?

Kui inimene läheb hüpnoteraapiaseansile kellegi teise soovitusel, mitte enda siirast ja sügavast huvist iseenda ja oma alateadvuse vastu, ei pruugi sel olla häid tulemusi. Kindlasti soovitan minna seansile ainult selle inimese juurde, kellega tekib usaldussuhe.

• Mis tundega peaks hüpnoosiseansilt lahkuma?

Tundeid ei saa inimene valida. Ta võib mängida mingi tunde tundmist, kuid tõeliste tunnete genereerimine on seotud autonoomse närvisüsteemiga, mis pole meie tahtliku kontrolli all.

Millised võivad olla hüpnoosiseansi mõjud inimesele? Üldreeglina on inimese jaoks tegemist täiesti uue kogemusega, mis aitab kaasa tema psühholoogilisele arengule. Et seda täpselt mõista, on soovitatav seanss ise läbi teha. Nende mõjude täpsem kirjeldamine on sama, kui kirjeldada mõnd muud subjektiivset uut kogemust, näiteks uue tundmatu troopilise puuvilja maitset inimesele, kes pole seda proovinud. Ta võib noogutada, aga reaalselt mõistab ta seda maitset siis, kui on seda ise proovinud.