Igavikuline küsimus: soolaga või soolata? (3)

Poolt

Viimsi perearstikeskuse perearst Reet Polli:

Normaalne organism vajab normaalseks toimimiseks 3–5 grammi (kõige rohkem üks triiki teelusikatäis) soola ööpäevas.

Tervise Arengu Instituut – TAI:

Teatud juhtudel võib inimene vajada ka kuni 8 grammi soola ööpäevas, see sõltub kehakaalust, füsioloogilisest seisundist (oksendamine, kõhulahtisus ja haigused suurendavad naatriumivajadust), temperatuurist ja kehalisest aktiivsusest (higistamisel soolavajadus suureneb), toitumisviisist (nt taimetoitlastel võib tekkida naatriumi puudujääk).

Tartu Ülikooli kliinikumi allergoloog Kaja Julge:

Meresoolaveega nina loputamine peseb sealt välja haigustekitajad ja eemaldab lima. Füsioloogilise lahusega inhalatsioonid sobivad nii astma kui ka hingamisteede infektsioonide korral röga vedeldamiseks.

Tugevama soolalahusega kurku kuristades võib infektsiooni eemale peletada.

Läbi aegade on osa astmahaigetest abi saanud soolakaevanduses käimisest, praegu toovad sellist leevendust soolakambrid. 

www.inimene.ee:

Vahel võib naatriumipuudus organismis põhjustada mõnd haigust, näiteks soodustada madalat vererõhku.

Fereydoon Batmanghelidj raamatus “Vesi, mille järele su keha hüüab”:

Õige kogus soola aitab säilitada normaalset verekoostist, närvi- ja lihasefunktsioone ning see on vajalik teatud toitainete imendumiseks.

Sool on tugev looduslik antihistamiin (allergianähtude leevendaja) ja stressivastane aine. 

Sool on tähtis liigse happesuse eemaldamiseks rakkudest, eriti ajurakkudest. See aitab vältida lihasekrampe.

Meresoolas on umbes 80 mineraalainet, mida organism vajab. Tavalisest lauasoolast on need enamasti eemaldatud.

Vastu 

Viimsi perearstikeskuse perearst Reet Polli:

Liigne sool koormab organismi. Eriti ohtlik on soolaga liialdada neeru- ja südame-veresoonkonnahaiguste põdejail.

Tervise Arengu Instituut – TAI:

Soola kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest (näiteks pansoolas on naatriumi hulka vähendatud). Pikaajaline soolaga liialdamine võib tõsta vererõhku, mis omakorda suurendab südamehaiguste riski. Ülekaal, alkohol, diabeet ja stress süvendavad soola vererõhku tõstvat toimet, sest halvendavad neerude võimet soola eritada.

On leitud, et liigne soolatarbimine on seotud osteoporoosi, ülekaalu ja vähiga.

Poes ei ole soolasisaldus pakenditel märgitud ühesuguselt või puudub märgistus üldse. See võib olla kirjas kas koostisosade loetelus protsendina toote massist, toitainete nimekirjas naatriumina 100 grammi toote kohta või GDA-märgistuses protsendina päevasest soovitatavast kogusest. Soolakoguse märkimine on kohustuslik suurema soolasisaldusega toodete puhul ning juhul, kui pakendil on esitatud mõni toitumisalane väide, nt “vähesoolane”.

Arst ja toitumisspetsialist Mai Maser:

Sool on maitseparandaja ja ahvatleb rohkem sööma. Niigi on ülekaalulisi päris palju.

Sool põhjustab veepeetust ja hommikused silmade või sõrmede tursed võivad olla tingitud liiga soolasest toidust.

TAI toitumisekspert Tagli Pitsi:

Palju soola võib olla ka toodetes, mida ei oska esmapilgul soolarikaste hulka arvatagi, näiteks leivas või hommikusöögihelvestes. Eriti tuleb soolasisaldust uurida töödeldud toodete, näiteks vorstide, sinkide, leibade, kalakonservide, juustude ning kastmete ja maitseainesegude pakenditelt. Rohkelt soola sisaldavad ka kulinaarialettide valmistoidud.