Eestis on antibiootikumide kasutamine võrreldes muu Euroopaga madal (1)

Terviseameti tellitud uuringust selgub, et 35% Eesti elanikkonnast on kasutanud ise või andnud oma alaealisele lapsele viimase 12 kuu jooksul antibiootikumi, vahendab Med24. Keskmisest veidi enam on antibiootikume kasutanud 18-49-aastased (42%) ning mitteeestlased (42%). Keskmisest vähem on antibiootikume kasutanud üle 65-aastased (17%) elanikud.

Kõige enam on viimase aasta jooksul antibiootikume saadud arsti kirjutatud retsepti alusel (89%). Samas kümnendik elanikkonnast on saanud antibiootikume ka muul viisil: kasutanud varasemast ravikuurist allesjäänud antibiootikume (3%), saanud neid meditsiinitöötaja käest (2%), teisest riigist (2%) või mõne muu kanali kaudu ilma retseptita (2%). Vastajate seas ei olnud ühtegi inimest, kes oleks ostnud antibiootikume internetist.

Võrreldes teiste sotsiaalsete gruppidega kasutvad arsti kirjutatud retsepti võimalust antibiootikumi saamiseks keskmisest vähem üle 50-aastased (83%), mehed (85%) ja väiksemas linnas või alevikus elavad inimesed (83%). Varasemast ravikuurist allesjäänud ravimeid kasutavad keskmisest enam vanemaealised elanikud (9%), mehed (5%) ja maa-asulas elavad elanikud (5%). Teisest riigist on ostnud antibiootikume teistest keskmisest enam mitte-eestlased (6%).

82% elanikkonnast väidab, et nad pole kunagi saanud antibiootikume ilma arstiga kokku saamata, kuid 11% elanikkonnast on saanud alati antibiootikumi, kui nad on helistanud või andnud arstile emaili teel teada, et neil on selleks vajadus (köha, nohu, põletik vms). 7% vastajatest valis ka vastusevariandi "muu", põhjendades seda kõige enam sellega, et nad ei ole kunagi küsinud ja/või tarvitanud antibiootikumi.

Antibiootikume tarvitatakse kõige enam nina- ja neelupõletiku (24%), külmetushaiguse (18%) ning köha ja nohu (18%) korral. Muu põhjusena (21%) toodi enim välja hamba- ja igemepõletikku, keskkõrvapõletikku, puukborrelioosi ning operatsioonijärgset ravi.

90% antibiootikumi kasutajatest järgib alati arsti juhiseid, kuid 7% on neid, kes lõpetavad antibiootikumide võtmise kohe, kui enesetunne paraneb ning 1% kasutab antibiootikume tavaliselt ilma arsti ettekirjutuse ja juhisteta. Antibiootikumide tarvitamise lõpetavad enne ettenähtud aega keskmisest enam mitte-eestlased (12%), väiksemas linnas või alevikus elavad inimesed (11%), 35-49-aastased (10%) ning mehed (10%). Antibiootikume kasutavad tavaliselt ilma arsti ettekirjutuseta ja juhiseta keskmisest enam üle 65-aastased inimesed (4%).

56% elanikkonnast arvab, et antibiootikumid tapavad viiruseid, kuid 26% on vastupidisel seisukohal. Ligikaudu kolmandik (32%) elanikkonnast arvab, et antibiootikumid ravivad külmetushaigusi ja grippi, samas pea pooled (48%) ei ole antud väitega nõus.