Bodyflow'sse minnes arvasin, et see on umbes nagu bodybalance. Tegelikult oli see veel leebem. Miskipärast näib, et sellistesse rahulikematesse trennidesse leiavad eelkõige tee vanemad inimesed. Tegelikult kuluks rahulik lõõgastus ära ka noorematele inimestele. Saalis on lisaks treenerile veel ainult üks mees.
"Bodyflow on uuring või otsing kujutada voolavat meditatiivset mõnukeskset liikumist.
Selles on eri rütme. Alates voodivõimlusest kuni õrnade jõuharjutuste ja tugevate staatiliste venitusteni," tutvustab treener Peeter Liiv uudset ala. "Teise nimega on ta minu jaoks väe-ja mõnuvõimlus. See äratab meie energeetilisi voogusid."
Treener rõhutabki pidevalt, et harjutusi peab olema mõnus teha. Veel enam, harjutus on õigesti tehtud ainult siis, kui sa tunned, et tahaksidki seda tegema jääda. Päris kõigi harjutustega ma seda tunnet esimeses trennis siiski kätte ei saanud. Osade puhul oli aga küll tunne, et täitsa mõnus on ja teeks seda kohe pikemalt. Liiv selgitab, et esimeses trennis ei tulegi kõik harjutused nii sujuvalt välja. "Inimesed ei tee harjutusi sageli enda keha järgi, nad jälgivad treenerit. Kui nad õpivad oma keha tunnetama, siis nad võtavad üsna kiiresti parima joonise sisse ja mõnuaisting tekib hästi kiiresti," kinnitab Liiv, et harjutamine teeb meistriks.
Harjutustel on kolm astet. "Alguses me keskendume harjutusele. Seejärel me hakkame tunnetama. Kui õige rütm on tulnud, siis me unustame ennast seda harjutust tegema ja samastume ennast sellega," ütleb Liiv. "See viimane on kõige täiuslikum, lõõgastavam ja tervendavam aste. See tühjendab meie meele, viib ära stressi ja depressiooni."
Mida bodyflow's siis ikkagi tehakse ja kust see ala Eestisse jõudnud on? Selgub, et vaatamata välismaisele nimetusele on tegemist Eesti oma alaga, mille Peeter Liiv on ise kokku pannud. Meditatiivne ala on elemente üle võtnud nii hatha joogast, shindost, qigongist ja mujaltki. "Igalt poolt, kus midagi vähegi mõnusat on," ütleb Liiv, kelle sõnul on sügavate ja tõsiste praktikate lihtsamaks kohandamine praegu trend. Nii on ka bodyflow kergem kui tavaline jooga.
Kui trenni lõpus olevad pikad staatilised venitused välja arvata, siis võib öelda, et trenn on väga kerge. Seega võib bodyflow sobida neile, kes pole pikka aega trenni teinud ja tahavad nüüd end liigutama hakata. Bodyflow on kindlasti hea rahulik algus treeningmaailma sisseelamiseks. Miks mitte kasutada seda trenni ka joogaga tutvuse tegemiseks.
Valusaid lihaseid pole vaja karta. Kui miski pärast trenni tunda annab, siis on see trenni lõpus tehtud staatiliste harjutuste pärast. Vaatamata sellele, et olin vist kõigist saalisviibijatest poole noorem, pidin taaskord tõdema, et paindun väga kehvasti. Kui teised trennilised said ette poole painutades peopesad peaaegu maaga vastamisi panna, siis mina ei suutnud isegi sõrmeotsi maha panna. Ilmselt see paraneks, kui ma pidevalt harjutaks. Treener selle pärast aga kellegagi kurjustama ei hakka. Pigem rõhutab ta, et igaüks peab asju tegema oma tempos ja tunnetama oma keha.
Liiv räägib harjutuste vahepeal ka bodyflow kasulikkusest kehale. Alaga tegelemine mõjub hästi südameveresoonkonnale ja paneb kehas energia liikuma. See võiks sobida näiteks kontoriinimesele, kes tunneb, et pidevast laua taga istumisest on selgu küüru vajunud. 55 minuti jooksul saab kogu keha kenasti välja venitatud ja ära sirutatud. Pidev harjutamine peaks tagama sirgema rühi.
Kuigi trennisolijad on valdavalt vanemaealised inimesed, kinnitab Liiv, et trenni on oodatud ka nooremad. "Nemad saavad harjutusi dünaamilisemalt ja jõulisemalt teha. Bodyflow on tõeliselt tervistav. Väga hea profülaktika ja tervendus."
Kommentaarid