Keha

Täna tähistatakse ülemaailmset AIDS-i vastu võitlemise päeva

EESTIS MÖLLAB HIV EPIDEEMIA: võta iga inimest kui nakkusekandjat ja käitu sellele vastavalt (78)

Katrin Rohtla, 1. detsember 2015, 09:18
Võõra partneriga ei tohiks mingil juhul kondoomita seksida.Foto: Vida Press
Eestis epideemiana sugulisel teel ja verega leviv HIV on haigus, millesse inimesed nakatuvad enne kõike oma rumalusest. Millist elu elavad HIV-positiivsed ning millised on äärmuslikud juhtumid haigestumiseks, räägib Narva Linda Kliiniku arst-infektsionist Juta Kogan.

Juta Kogan selgitab esmalt, mis eristab HIV-positiivset AIDSi põdevast inimesest. „Kui inimese organismi sattub HI- viirus, siis teda nimetatakse HIV-positiivseks,“ lisab ta. Uskumus, et keegi on haige, kuid keegi kõigest kannab viirust ja ei jää haigeks, ega nakata teisi, on arsti sõnul puhas müüt. Kogani sõnul võib inimene elada 5-10 või isegi 15 aastat teadmata, et tal on HI-viirus. "Viirus kahjustab inimese teadmata organismi, mille tulemusena immuunsüsteem nõrgeneb. Lõpuks kujuneb välja AIDS,“ räägib Kogan.

Samal teemal

„Äge HIV haigus tekib 2-3 nädalal pärast nakatumist ja meenutab tavalist külmetushaigust, millega enamasti arsti juure ei pöörduta.  Siis järgneb periood, millal inimene elab ja tunneb ennast tervena, see võib kesta umbes 5-10 aastat, erandjuhtudel kuni 15 aastat,“ täpsustab Kogan. Esimesed HIV-positiivsusele viitavad märgid võivadki tema sõnul olla väsimus, jõuetus, sagedased külmetushaigused,  seenhaigused (naistel kandidoos) ja nahamuutused ehk dermatiidid, samuti lümfisõlmede suurenemine.

HIV-epideemia oli ennustatav

AIDS on ravimata HIV-nakkuse lõppstaadium, aga juba kindlate kriteeriumitega diagnoos.  „See tähendab, et HIV-positiivsel inimesel lisandub veel mõni raske haigus. Kui tal on tuberkuloos, on see AIDS. Kui tal on korduvad kopsuõletikud või vähk, on see AIDS," toob arst näiteid, millal HIV-positiivsest saab aidsihaige.

Kui kunagi tähendas HI-viirus ja AIDS kindlat surma, siis tänapäeval aitavad spetsiaalsed ravimid inimestel kaua elada. Ravimeid on vaja võtta lihtsalt igapäevaselt terve elu. HI-viirusest ei saa inimest küll terveks ravida, kuid ravimeid võttes saab enda elu lihtsustada ja pikendada ning teiste nakatumise riski vähendada. Samas on ravimid tema sõnul arenenud nii kaugele, et näiteks tuberkuloosist terveks saades ei ole inimesel enam AIDSi, kuigi HIV-positiivne on ta ikka. Ning HI-viirusekandjail on võimalik AIDSi vältida, kui nad võtavad ravimeid ja täidavad arsti ettekirjutusi.

"Tänu ravimitele on viiruse olemasolu veres ja teistes kehavedelikes minimaalne. Sellega langeb seksuaalsel teel nakatumise oht, kuigi see on ikkagi olemas," märgib Kogan. Ta räägib, et kui rasedust planeerivad paarid, kus üks on HIV-positiivne, kuid teine mitte, ning kui HIV-positiivne võtab ravimeid korralikult, rasestub naine 95% juhtumitest ilma HIV-i nakatumata.

HIV-positiivne naine saab hoiduda viiruse edasikandumisest lapsele ka juhul, kui ta viiruse olemasolust enne rasestumist ei tea. "Siis alustame viiruse ilmsiks tulles koheselt ravi. Eestis ei ole ühtegi naist, kes korralikult ravimeid võttes oleks HIV-positiivse lapse sünnitanud,“ kinnitab doktor, et kõigi HIV-positiivsena sündinud laste emad kas ei ole oma haigusest teadnud või pole võtnud ravimeid ja arsti juures käinud.

Kuid laps võib saada viiruse ka emaüsas siis, kui ema nakatub raseduse jooksul. Kui viiruse ilmneb rasedal naisel, hakkab temagi saama koheselt ravimeid ning sünnitus toimub keisrilõikega. Muidu võib HIV-positiivne naine sünnitada ise ega vaja keisrilõiget, kui ta on võtnud korralikult ravimeid ja viirust tema kehas on minimaalselt. Ainus, millest HIV-positiivsed emad ilma jäävad, on lapse rinnaga toitmine.

See, et praegu on Eestis suur HIV-positiivsete arv ning HI-viiruse levikust on saanud epideemia, oli arst-infektsionisti sõnul ennustatav.

Arsti sõnul ei tea inimesed sageli, et nad on nakatunud ning nii levitatakse haigust teadmatusest. Ta paneb südamele, et HIV-testi peaks tegema iga inimene. „Ehk tõesti ei pea seda tegema 60-aastased, kes on end juba testinud ja enam ei ela seksuaalselt aktiivset elu. Kui oled aga tavaline inimene ning seksuaalelu on olemas, isegi, kui see toimub püsipartneriga, võiks end kontrollida," soovitab Kogan. Ta rõhutab, et HI-viiruse puhul kehtib reegel: usalda, aga kontrolli.

Keda HI-viirus ohustab?

Juta Kogani sõnul on esmanakatujad enamasti viirusekandjate seksuaalpartnerid. Või need, kes ühtes olnud mõne endise narkomaaniga. „HIV ohustab praegu enim 35-45 aastaseid inimesi, naisi sama palju kui mehi,“ nendib Kogan. Tema sõnul on näiteks Narvas HIV-positiivsed mehed hädas naise leidmisega. "Nad ei leia naist, kes tahaks kondoomiga seksida. Seda kõike vanuses 40+,“ räägib Kogan. Ning kui mees selgitab, et soovib terve püsida, naised solvuvad.

Seadusega on paika pandud, et HIV-positiivne inimene peab haiguse olemasolust oma seksuaalpartnerit teavitama. „Kui inimene seda ei tee, on see kohustus arstil," märgib Kogan. Tavaliselt antakse inimesele pärast diagnoosi teadasaamist aega oma lähedastega rääkida. Üldjuhul seda tehakse ning järgmisse kontrolli tullakse juba koos partneriga.

Tema sõnul saavad suurema šoki oma haigusest kuuldes just need, kes pole riskikäitumisgrupist. Pärast diagnoosi saamist möödunud suhteid meenutades leitakse siiski, et mõni partner oli kahtlane. „Narkootikumide kasutamine on igatpidi kahjulik, eriti ühiste süstalde kasutamisega. Võõra partneriga ei tohiks mingil juhul kondoomita seksida," rõhutab Kogan põhilisi möödapanekuid. Ja ütleb, et oma tervise nimel ei tohiks häbeneda uuelt partnerilt ka suguhaigustetesti küsimist.

Ka soovitab arst hoiduda üheöösuhetest, selle asemel võiks võtta aega ja nautida pikaajalise suhte erinevaid perioode. Siis on võimalik, et voodisse minnes inimest juba tuntakse. "Kuid ka siis võiks HIV-testi teha, üheskoos," lausub ta lisades, et üheöösuhte puhul tuleb kindlasti kasutada kondoomi.

Juta Kogani sõnul on vale, et ühiskond häbistab ja alandab HIV-positiivseid. Tänapäeval ei ole keegi selle haiguse eest kaitstud, nakatuda võib igaüks. "Pigem võiks igasse inimesse suhtuda nii, nagu oleks ta HIV-positiivne ning viiruse olemasoluga juba eos arvestada," räägib Kogan arstide seas levinud reeglist ning soovitab selle igaühel igapäevaselt kasutusse võtta.