Meemassaaž: õrnalt valus, kuid tõhus liigeste- ja külmetushaiguste vastu (2)

Meemassaaž on üks iidsetest massaažiliikidest, mida on juba sajandeid kasutatud organismi toonuse tõstmiseks ja tervise tugevdamiseks. Seda tehakse naturaalse suhkrustunud meega, mis oma kleepuvuse tõttu toniseerib nahka, eemaldab nahaalustest kudedest jääkaineid ja kiirendab vereringet.

Mesi reedab keha probleemsed kohad

Dorpat Spa massöör Urve Riibak ei lase ühtegi oma klienti massaažilauale enne, kui pole temalt küsinud olulisi küsimusi, millele vastuseid teadmata võiks meemassaaži protseduur mõnele inimesele piinarikkaks või suisa ohtlikuks muutuda.

Meemassaaži kohta levivadki kuuldused, et see on valus ja ebameeldiv. Urve rõhutab, et kõik on individuaalne ja hirmul kipuvad sageli suured silmad olema. "Ühe koha pealt võib alguses valus olla, kuid kui mõnda teist kohta masseerida, harjub nahk ära. Esimesed tõmbed võivad olla valusad, kuid mööda keha edasi liikudes inimene enam valu ei tunne," selgitab massöör.

Mõned vastunäidustused on protseduuril küll. Näiteks ei sobi meemassaaž Urve sõnul õrna nahaga diabeetikutele ning ka neile, kelle nahk päikest ei kannata. Valulik võib meemassaaž olla, kui inimene on eelmisel päeval käinud solaariumis. Ka võiks enne meemassaažile minekut Urve sõnul loobuda keha koorimisest ja depilatsioonist.

Samas ei sobi see ka suure karvkattega inimestele, meestele seetõttu see enamasti ei meeldi.

Kindlalt ei tee meemassaaži Urve ka rasedatele, albiinodele ja tundliku nahaga inimestele, samuti äsja operatsioonilt tulnuile, kõrge vererõhuga, lümfiprobleemidega ja madala valutaluvusega inimestele.

Meemassaažist rääkides võib Urve sõnul jagada selle kaheks – seda tehakse kas ravival eesmärgil või tselluliidi vähendamise nimel. „See mõjub hästi alaseljale, on hingamisteedele, peletab depressiooni, radikuliiti, bronhiiti, trimmib nahka," toob Urve vaid mõned näited sellest, et miks meemassaaž ravi eesmärgil hea on. Ka tunnevad meemassaažil käinud end pärast energilisemana.

Urve sõnul on just praegu parim aeg meemassaažiks, sest see tugevdab immuunsüsteemi ja kaitseb nii keha viirushaiguste eest.

Ka on kogemustega meemassöör täheldanud, et mesi reedab inimese tervise head ja vead. "Massaaži tehes võin öelda, kus kehal on suuremad probleemid – nendest paikadest ei tule mesi korralikult ära ja jääb kobarasse," selgitab ta. Ta lisab, et inimeste jalataldadest tuleb vahel välja justkui must mesi. „Sinna koguneb väga palju. Inimesed lahkuvad siit hoopis kergemal jalal," tähendab massöör, et mesi eemaldab kehalt vanad rakud ja uued saavad tänu sellele vabalt hingata.

Iluprotseduure tehes ihkavad kõik kiireid tulemusi näha, meemassaaži esimese mõju näebki juba laualt tõustes ära, sest nahk on justkui siledam ja inimene tunneb end energilisemana. Kuid mesi jätkab tervistamist ka pärast protseduuri lõppu ning seetõttu võib inimene massaažijärgsel ööl tunda end veidi rahutumalt, mõned kehapiirkonnad võivad justkui valutada. Urve kinnitusel ei maksa sellest ehmuda.

Ühe protseduuri mõju kestab nädala

Ükspuha, millisel eesmärgil meemassaaži tehakse, ei tohiks seda ette võtta igapäevaselt – kahe protseduuri vahele võiks jääda vähemalt päev või paar. Ühe protseduuri hea mõju kestab umbes nädala.

Pärast meemassaaži tuleks end hoida ehk 12 tunni jooksul peaks hoiduma trennist, ujumisest ja dušši all käimisest, vältida tuleks külmetamist ning jooma peaks rohkem.

"Vahetult pärast protseduuri peaks jooma sooja teed, see aitab massaažile heale toimele kaasa," lisab Urve.

Kõige olulisem on Urve sõnul aga see, et klient oleks avatud ja julgeks rääkida oma probleemidest. Ka sellest, kui tunneb protseduuri ajal end ebamugavalt või tal on valus. Siis on kõige kindlam, et meemassaaž pakub nii lõõgastust kui ravi ühekorraga.

Kellele sobib?
Urve Riibaki sõnul saavad meemassaažist abi ka need, kellel on lõtvunud nahk, vananev nahk, tselluliit, psoriaas, liigesevalud, sagedased külmetushaigused
Meemassaaž ei sobi neile, kel on palavik, allergia, pahaloomulised kasvajad, ägedad põletikud, verejooksud, põletikulised veenilaiendid, südamehaigused, traumad (kuni 6 kuud pärast traumat), haprad veresoonte seinad, suurenenud karvakasv, vanus 65-70.