Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku günekoloog Marie Abel ütleb, et menstruatsioonivalu on individuaalne eripära. "Teatud naiste organismis vabaneb menstruatsiooni ajal rohkem keemilisi ühendeid, mis põhjustavad valulikku emaka kokkutõmmet, teistel jälle vähem," selgitab ta. Abel lisab, et ka valutundlikkus võib inimeseti olla erinev.
Valu on tugevam esimestel päevadel
Fertilitase erahaigla naistearst Marit Vaiksalu kinnitab, et peaaegu kõigil naistel esineb päevadega seoses mingil määral valu või ebamugavustunnet alakõhus. "See ei ole haiguslik ning on seotud emaka kokkutõmmetega, mille abil verd emakaõõnest välja lükatakse," selgitab Vaiksalu.
"Valulike menstruatsioonide teket soodustavad faktorid on perekondlik soodumus, vanus alla 30 eluaasta, varajane puberteet algusega enne 11. eluaastat, menstruaaltsükli häired, suitsetamine ja see kui naine ei ole sünnitanud," loetleb Vaiksalu.
Ta toob välja, et meditsiiniline termin valuliku menstruatsiooni kohta on düsmenorröa, mille all mõistetakse sedavõrd valulikke menstruatsioone, mis häirivad naise elu. Näiteks põhjustavad koolist või töölt puudumise.
Düsmenorröa jaguneb primaarseks ja sekundaarseks. Primaarne düsmenorröa esineb alates päevade tekke algusest või paari aasta jooksul pärast esimest menstruatsiooni enim tütarlastel ja noortel naistel ning võib hilisemas eas väheneda või kaduda.
"Primaarne düsmenorröa on tingitud emaka limaskesta teatud bioaktiivsetest ainetest, prostaglandiinidest, mida vabaneb veritsuse algusest alates liigselt emakalihasesse.
Need põhjustavad emaka väga tugevaid kokkutõmbeid ja emakalihase vereringe häirumist, mis väljendub valuna. Prostaglandiine vabaneb ka vereringesse, mistõttu võivad tekkida üldsümptomid, nagu iiveldus, oksendamine, väsimus, närvilisus, uimasus, kõhulahtisus või peavalu," räägib Vaiksalu.
Ta lisab, et menstruatsioonivalu on kõige tugevam menstruatsiooni esimestel päevadel, sest siis on vereeritus suurim ja seega vabaneb emakalihasesse kõige rohkem prostaglandiine.
Sekundaarne düsmenorröa algab aga hilisemas eas, üldiselt umbes 30. eluaastast. Vaiksalu sõnul on sekundaarse düsmenorröa põhjuseks erinevad günekoloogilised haigused ja samuti prostaglandiinide liigne vabanemine. Haigustest toob ta välja näiteks endometrioosi, mis on sagedasti esinev krooniline haigus, mille puhul emakaõõnt vooderdava limaskesta taoline kude paikneb kolletena väljaspool emakat.
Günekoloog Marie Abel ütleb, et menstruatsioonivalu vastu võib võtta käsimüügis pakutavaid valuvaigisteid. „Kindlasti tasuks jälgida soovitatud annustamist – liiga vähene annus ei anna soovitud efekti, liiga suur annus võib põhjustada aga kõrvaltoimeid," selgitab ta. "Valulike menstruatsioonide vastu aitavad hästi hormonaalsed rasestumisvastased vahendid – neid võib võtta isegi siis, kui parasjagu pole vajadust rasestumisvastase vahendi järele või kui valuvaigistid ei ole piisavalt efektiivsed või ei soovita valuvaigisteid kasutada," lisab Abel.
Pea nõu naistearstiga
Vaiksalu sõnul sobib valuvaigistiks mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, näiteks ibuprofeen. "Need ravimid ei toimi mitte ainult valuvaigistina, vaid ennetavad valu teket, sest takistavad prostaglandiinide sünteesi. Seega tuleks ravimiga alustada juba enne veritsust või vähemalt enne suurema valu teket," selgitab ta.
Kui valuvaigistid ei aita, tuleks mõlema günekoloogi sõnul nõu pidada naistearstiga, kes kirjutab vajadusel välja tugevama valuvastase preparaadi.
„Naistearsti vastuvõtule tuleks pöörduda siis, kui menstruatsiooni valulikkus segab elukvaliteeti või kui valuvaigistid ei aita või kui varem on menstruatsioonid olnud valutud, kuid nüüd on need muutunud valulikuks," ütleb Abel.
Vaiksalu lisab, et kindlasti tuleks günekoloogi poole pöörduda, kui hiljuti on emakasse paigaldatud vaskspiraal või kui esineb põletikutunnuseid – palavik, tugev alakõhuvalu, ebameeldiva lõhnaga tupevoolus. "Pöörduda võib julgelt ka siis, kui midagi tundub lihtsalt valesti. Valu ei pea mingil juhul kannatama. Naistearst on nõus alati aitama," ütleb ta.
Menstruaalvalu aitavad ohjeldada
* Soojendav kompress alakõhul või alaseljal
* Hell kõhumassaaź
* soe dušš
* regulaarne füüsiline koormus, näiteks jooga
tervislik toitumine
* toidulisanditest võivad efekti anda vitamiin B1, vitamin E, omega 3 rasvhapped, kaltsium, magneesium
* soola, alkoholi, kohvi ja suhkru tarbimise vähendamine
* suitsetamisest loobumine
* kombineeritud hormonaalsed rasestumisvastased vahendid (antibeebipillid, plaaster, tuperõngas)
Allikas: Naistearst Marit Vaiksalu
Kommentaarid (0)