Keel on aju närviteid pidi ühendatud südame, kopsu, mao, maksa ja sapiga, kirjutab Journal für die Frau.
Kui organism on terve, siis on keel roosakashall, kergelt niiske ja valkjas-selge katuga.
Kui katt on paks ja valge, võib see tähendada grippi või mao ja soolestiku häireid. Haiguse möödumisel väheneb enamasti ka katt.
Kui inimene vihastub, tekib keele «maksatsooni punane täpike. Pikemaajalise stressi korral tekivad maksa-sapi piirkonda juba punased triibud, hiljem värvub punaseks ka keeleots – südametsoon. Lõpuks võib keel juba üleni punasekirjuks muutuda, mis viitab organismi ülekuumenemisele.
Sinakad veenid keele all annavad põhjuse oletada südamepuudulikkust, lillakat tooni keel viitab vereringehäiretele. Viimane võib olla ka märk sellest, et keeleomanik on töönarkomaan.
Tähelepanuta ei tasu jätta ka keele kühme ja vagusid. Kui vagu on keele keskosas, võib teil olla kalduvus maohaavandite tekkeks; kui vagu kulgeb üle terve keele keskosa ja sellest hargneb väiksemaid vagusid, on tõenäoline kõhunäärme haigestumine. Väikesed vaokesed keele kopsupiirkonnas osutavad kopsupõletikule või suitsetamisele.
Kuiv keel võib olla suhkruhaiguse tunnuseks, eriti, kui suunurkades on lõhesid.
Keeleturse võib esineda kilpnäärme alatalitluse või maksavaevuste korral.
Igasugused värvimuudatused keelel on tunnistuseks organismi seisundi muutu-sest või algavast haigusest:
* pruunikas värv näitab soolestiku ja ainevahetuse häireid ja organismi kuhjunud jääkaineid;
* kollakas katt viitab palavikule, aga ka maksa-sapi häiretele, sest sapi värvaine on laagerdunud keelele; ühtlane paks katt võib tähendada seennakkust;
* valge keelekatt ühel keeleküljel võib osutada närvihaigusele, kuid ka keskkõrvapõletik võib esile kutsuda keelekatu haige kõrva poolel;
* punane suur plekk kahvatul keelel võib näidata takistusi hingamisel (näiteks astmat);
* punetav, sile, läikiv keel viitab algavale maksahaigusele.
Kommentaarid