Viiruste põhjustatud tõbesid ei ole vaja antibiootikumidega torkida

Imedel on kombeks otsa saada. Nakkushaigusi ja laiemalt infektsioonhaigusi tekitavad mikroorganismid on selle aja jooksul osutunud õpivõimeliseks ning saanud üha paremini hakkama antibiootikumide hävitava toimega. Osal on see hästi korda läinud – sellest annavad aimu meedias ilmuvad pealkirjad, mis räägivad antibiootikumresistentsete bakterite võidukäigust.

Antibiootikumide ellujäämisõpetuse esimene peatükk algab küsimusega, kas haiguse ravimiseks on üldse vaja antibiootikumravi. Mikroobimaailm on mitmekesine. Viiruste põhjustatud tõbesid, nagu nohu, bronhiit, gripp ja ka viiruslikud kõhulahtisused, ei olegi tarvis antibiootikumidega „torkida”, neile see lihtsalt ei mõju. Küll aga võib kõrvaltoimena põhjustada mikroökosüsteemi katastroofi soolestikus kõhulahtisuse näol, hävitada kasulikud mikroobid ja õpetada välja mõned sellised, kes parajasti ei osale haiguses, aga paari nädala pärast on need omandanud tõsise rolli näiteks kuseteede põletikus, kuid olles siis juba palju vastupanuvõimelisemad ja vähem tundlikud.

Kui tegu on siiski antibiootikumravi vajava haigusega, tuleb esmalt määrata selle tekitaja, et võimalikult täpselt tabada põhjust ja säästa oma kasulikke mikroobe. Kui antibiootikum on valitud, siis järgmine etapp on tagada ravimi piisav hulk haiguskoldes. Mikroobi hävitamiseks on parim valik kõige suurem võimalik doos kindla intervalliga ja võimalikult lühikese aja jooksul.

Kahtlemata võib tekkida kiusatus siis, kui enesetunne on heaks läinud, ravi enneaegu pooleli jätta, aga määratud antibiootikumravi tuleb siiski alati lõpule viia, sest pooliku ravi tagajärjel jäävad mõned „tegijad” alles ja saavad uusi kaitsemehhanisme. Enamgi veel – mitme tekitaja levik on tagatud piisknakkusena ning poolikult ravi saanud inimene võib üksi rääkimise, aevastamise või köhimise kaudu levitada antibiootikumidele halvasti alluvaid tekitajaid ka lähedastele.

Mis on antibiootikumid?

Antibiootikumid on nii elusate bakterite ja seente tekitatavad kui ka (pool)sünteetilised ained, mis pidurdavad mikroobide kasvu või hävitavad neid. Looduslikus mõttes on tegu ühe mikroorganismi relvaga teise vastu, kus inimene on piltlikult öeldes koht, kus lahing toimub. Ühel preparaadil on ühed mikroobid, mida ta hävitab, teisel teised.

Antimikroobne resistentsus on bakterite omadus mitte alluda antibiootikumide toimele. Kui neid on juba üle kolme erineva preparaadi mikroobi kohta, on tavaliselt tegu multiresistentse mikroobiga ja sellise tekitajaga infektsiooni põhjuslik ravimine võib olla raske, vahel isegi võimatu või väga kulukas. Kopsupõletik, angiin, roospõletik jne jäävad haigustena alles, aga nende ravimiseks tuleb siis midagi muud välja mõelda.