Kas head arstid mõjuvad patsiendi tervisele halvasti? (3)
Ajakirjas JAMA Internal Medicine ilmus hiljuti üks üllatavamaid uuringuid, mis on ühtlasi ka tõeliselt hirmuäratav. Seal analüüsiti kümne aasta andmeid, mis olid seotud tuhandete haiglaravijuhtudega. Uuringus leiti, et ägedate ja eluohtlike südamehaigustega patsientide ravi läks paremini, kui vanemkardiolooge polnud kohal, vahendab portaal Med24 New York Times´i.
See kõik leidis aset Ameerika Ühendriikide parimates haiglates. Artiklis järeldati, et südamepuudulikkuse või südame seiskumise suure riskiga patsientidel, keda raviti arstiõpet andvates haiglates, oli väiksem 30-päevane suremus, kui kardioloogid olid haiglast eemal riiklikel kardioloogiaalastel kohtumistel. Need erinevused ei olnud tähtsusetud – teatud patsientide puhul vähenes suremus umbes kolmandiku võrra.
See on tõeliselt šokeeriv ja ebamõistuspärane: kui patsiente ei ravi üle riigi tuntud vanemkardioloogid, võib see nende elulemust suurendada.
Kõikide uuritud südamehaiguste puhul olid arstiõpet andvates haiglates ravitud patsientide tulemused võrreldes tavahaiglatega oluliselt paremad. Seega muudab võimaluse korral arstiõpet andva haigla valimine olukorda.
Ei ole selge, miks kogenumate kardioloogide kohalolu paistab tegelikult eluohtlike südameprobleemidega patsientide suremust suurendavat. Üks võimalikke seletusi on see, et kuigi vanemkardioloogid on suurepärased uurijad, võivad nooremarstid, kes on just väljaõppe saanud, olla kliiniliselt pädevamad. Teine võimalik selgitus, mida andmed näitavad, on see, et vanemkardioloogid kasutavad oma töös rohkem meditsiinilist sekkumist. Kui kardioloogid osalesid näiteks südameseiskumisega patsiendi ravis, oli meditsiinilise sekkumise, näiteks südame veresoonte laiendamiseks stentide kasutamise tõenäosus suurem.
Sellele, et intensiivsem ravi võib kaasa tuua halvemaid tervisenäitajaid, viitavad lisaks siinsele uurimusele ka teised hiljutised uurimused. Mitme terviseprobleemiga, kuid endiselt kogukonnas elavate eakate patsientide uuringus Iisraelis prooviti lõpetada ravimite manustamist, et näha, kas patsientidel hakkab parem. Keskmiselt võtsid patsiendid üle seitsme ravimi.
Uurijad katkestasid enam kui 90 protsendil patsientidel peaaegu viie ravimi võtmise patsiendi kohta ja vaid kahel protsendil juhtudest tuli ravimite manustamine taastada. Peaaegu kõikide patsientide puhul täheldati tervise paranemist.
Tavaliselt arvatakse, et mida rohkem ravitakse, seda parem on tulemus. Kuid tihtipeale unustame, et iga uuring või ravi võib valesti minna, neil võib olla kõrvalmõjusid või võivad need tekitada tarvidust uute sekkumiste järele, mis võivad omakorda ebaõnnestuda.
Olen talle juba 95 aastast kaevanud alati südamevaludega sümptomeid ja seda südant on uurinud professorid.2007a kaebasin haiglas ikka et mingid hirmsad valud on ja minu juurde naasis arst Toom noor ja ülbe naine ja kaasas oli tal resident ülikooli 6 ndalt kursuselt .Too resident oli õrn ja naiselik ta uuris ja päris ja mudkui küsis Toom seisis ülbelt kõrval mapp käes,ma talle kohe üldse ei meeldinud.Ta oleks nagu armukade Mariann Kalderi pärast et DR.Kalder mind hirmsasti hoidis.
Too resident kuulaski lõpuks südant ja kuulis kahinaid,ehmus ja ütles kähku diagnoosi tasakesi ladina keeles Toomile .Toom vastas ülbelt ka residendile kohe et ei saa olla ja läksid koos vaieldes minema.Ja see asi lõppeski nii.Mu süda valutab tänini ja veel hullemalt aga pole aega sinna Tartu minna.