Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
9. detsember 2015, 18:04

Artikkel ilmus esmakordselt 2013. aasta septembrikuu Tervis Plussis.

Happerünnak! Miks magu mässab?

Su köha, kurguvaevused ja valu rinnus võivad alguse saada hoopis maost, kui selle happeline sisu satub söögitorru. Vahel on söögitoru limaskest lausa pideva happerünnaku all.

Mallel (46) on olnud aastaid kuiv köha ja tunne, et midagi nagu kratsiks rinnus. Vaevust on tunda peaaegu iga päev, see ei ole seotud koormusega, tal pole olnud ka palavikku. Malle on käinud mitme arsti juures, on tehtud astmauuringuid, kopsupilte, vereanalüüse – kõik oleks nagu korras. Malle tunneb aeg-ajalt, kuidas maost satub suhu hapukas vedelik, pärast veejoomist on enesetunne parem.

Perearst korraldab söögitoru ööpäevase happesuse uuringu ja söögitoru-mao- uuringu ehk “mõõganeelamise”. Söögitoru vaatlusel nähakse kerget limaskesta punetust, kuid happesuse uuringul selgub, et söögitoru pH tase on alla 4 umbes 25% uuringuajast päeval ja 15% öösel. See on iseloomulik mao-söögitoru tagasivooluhaigusele. Perearst peab nõu kolleegidega ja määrab ravikuuri maohappe eritumist pidurdava ravimiga ja sobiva režiimi. Ühe kuu möödudes on Malle enesetunne märksa parem, ravi esimese nädala lõpuks taandus köha tuntavalt ja viimastel nädalatel esines seda harva.

Mao-söögitoru tagasivooluhaigust võib nimetada mitmeti, arstid räägivad ka gastroösofageaalsest reflukshaigusest (GERD). Lühema terminina on kasutusel reflukshaigus, kuigi see pole päris täpne, sest näiteks ka see on refluks, kui uriin voolab kusepõiest tagasi neeru. Humoorikama väljendina võib kohata ka “lukshaigust”, luksuslikku pole siin aga midagi.

Haigus on üsna sage: nii on leitud 14% USA elanikest iganädalasi ja 7% igapäevaseid vaevusi. Praktiline kogemus haigetega näib seda kinnitavat. Sageli on haiged vaevustega leppinud ega otsi arstiabi, kuid on ka patsiente, kes söövad suures koguses ravimeid, riskides uute tüsistuste tekkega, pööramata samas vajalikule režiimile mingit tähelepanu.

Valud rinnus

Kairi on 28aastane veidi ülekaaluline noor naine, kes kurdab mõned aastad esinenud valu rinnus, see tekib pärast sööki, teinekord kummardudes või käsi kõrgemale tõstes, valu on peaaegu iga päev. Hiljuti oli tema peres kurb sündmus – vanaema suri südamelihase infarkti, ka vanaemal olid aeg-ajalt valud rinnus. Kairil on tõsine hirm võimaliku südamehaiguse ees, ta küsib perearstilt saatekirja südamearstile.

Kahe kuu pärast on Kairi tagasi perearsti vastuvõtul, vahepeal on tehtud palju uuringuid ja analüüse: koormustest, südame ultraheliuuring, vererõhu ööpäevane jälgimine, kopsupilt. Uuringutulemused on kõik korras, kuid valud püsivad, tundub, et neid on sagedamini kui varem.

Kairi kehakaal on viimastel kuudel tõusnud kolm-neli kilo, vereproovid on korras, kõhu katsumisel pole midagi kahtlast tunda. Analüüsides Kairi vaevusi ja seniste uuringute andmeid, diagnoosib perearst tal hoopis mao-söögitoru tagasivooluhaiguse ja määrab kuuajase ravikuuri mao happesust vähendava ravimiga.

Lisaks soovitused vältida kõhu kõvasti täissöömist (pigem süüa korraga vähem, aga sagedamini), vältida praetud ning vürtsikaid toite, hoiduda sügavalt kummardamast ja tugevalt sirutamast, magada kõrgema pea- ja rindkerealusega. Kuu möödudes on Kairi vaevused leevenenud, valu rinnus esineb üks-kaks korda nädalas, see on sageli tingitud määratud režiimi eiramisest.

Miks haigus tekib?

Mao-söögitoru tagasivooluhaigus on oma olemuselt krooniline, selle tekke aluseks on mao happelise sisu sage sattumine söögitorru. Põhjuseks on söögitoru ja magu eraldava sulgurlihase lõtvus või talitlushäire. Teinekord võib osa maost sattuda läbi vahelihases oleva ava rindkereõõnde, kus aga peaks kulgema ainult söögitoru.

Nii tekib söögitoru lahisong. Ka see põhjustab mao happelise sisu vaba tagasivoolu söögitorru. Normaalselt on söögitoru happesus neutraalne, kuid haiguse raskemate vormide korral on söögitoru limaskest pideva happerünnaku all, sellega võib kaasneda põletik, haavandid, armistumine, valendiku ahenemine ja harva ka pahaloomuliste muutuste teke.

Mida haige tunneb?

Mao-söögitoru tagasivooluhaiguse kõige iseloomulikum vaevus on kõrvetised kahel või enamal päeval nädalas pikema aja jooksul. Haigus algab üldjuhul nooremas eas, tavaliselt enne 35.–40. eluaastat. Ühekordne kõrvetise esinemine ei ole veel haiguslik.

Ilusal eestikeelsel sõnal “kõrvetised” on väga ebamäärane tähendus, sageli saab patsient sellest isemoodi aru. Arvatakse, et midagi on maoga, kõhus närib või kipitab, “ajab üles”.

Arusaadavalt on ülioluline, et patsient ja arst saavad asjast ühtmoodi aru, räägivad samas keeles. Kõrvetis meditsiinilise mõistena tähistab põletavat tunnet, mis algab ülakõhust või rinnaku alumisest osast ja ulatub kaelani. Teise vaevusena võib patsient kirjeldada tunnet, nagu midagi voolaks maost söögitorusse ehk “ajab üles”.

Kõige sellega võib kaasneda ka lühemat või pikemat aega kestev rindkerevalu. Need vaevused esine- vad sagedamini pärast söömist, neid võib esile kutsuda ka kummardamine, sirutus koos käte tõstmisega pea kohale, selili lamamine ilma padjata või madalal asetseva ülakehaga.

Toitudest soodustavad vaevuste teket oakohv, vürtsikas lihaleem, hapu mahl, tsitrusviljad, värske leib, praetud toit, liiga kuumad või külmad toidud ja joogid jm. Haiguse tekkele aitavad kaasa ka suitsetamine ja liigne kehakaal.

Mao-söögitoru tagasivooluhaigusel võib esineda ka hulk ebatavalisi vaevusi, näiteks krooniline köha, kopsuastma sümptomina hingematmis- või õhupuudustunne, tükitunne kõris, krooniline kõri- või kurgukipitustunne ja põletik, hambaemaili kahjustus.

Kuidas haigust diagnoositakse?

Kõik algab patsiendi kuulamisest, tema vaevuste täpsest hindamisest, seostest kehaasendi, toitumise, kehakaalumuutuste, suitsetamisega. Pärast iseloomulike vaevuste otsimist küsitleb arst haiget ohumärkide osas. Nendeks on neelamistakistus, valulik neelamine, oksendamine, veri oksemassides, tume väljaheide, kaalulangus.

Pärast patsiendi küsitlemist ja läbivaatust määratakse vajadusel, eeskätt ohumärkide olemasolul, täpsustavad uuringud: tavaliselt söögitoru-mao vaatlus (“mõõganeelamine”) ja uuema uuringuna söögitoru ööpäevane happesuse mõõtmine. Selleks viiakse nina kaudu söögitoru alaossa peene sondi otsas olev andur, see ühendatakse väikese seadmega, mis registreerib kellaajaliselt happesuse muutused.

Olenevalt seadmest saab patsient ise märkida vaevuste tekke, voodissemineku ja voodist tõusmise aja, ravimite võtmise jm. Uuring ei ole just kõige meeldivam, kuid see on haiguse diagnoosimise n-ö kuldseks standardiks.

Vajalik ravi

Ravi ja režiimi määrab arst. Tänapäevased maohappe teket pärssivad ravimid kuuluvad prootonpumba inhibiitorite rühma, ravim võetakse sisse tühja kõhuga. Ravi kestuse määrab arst, tavaliselt vältab ravi kaks kuni neli nädalat, seejärel vähendatakse ravimiannust minimaalse toimiva annuseni või lõpetatakse sootuks. Vältida tuleks aastatepikkust ja suurtes annustes ravimite kasutamist, sellega kaasneb tüsistuste risk: mao limaskesta ebasoodus muutus, toitainete imendumishäired, vereloomehäired, seedetrakti ja hingamisteede põletiku risk jm.