Keha

Artikkel ilmus esmakordselt 2013. aasta septembrikuu Tervis Plussis.

Kas tuleks kehtestada paksusemaks? (22)

Ly Aunapu, 7. detsember 2015 10:05
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kuigi ülekaalulisuse maksustamise idee võib paljusid pahandada ja tunduda inimväärikust ja -õigusi riivav, on see teema üha rohkem tuure üles võtnud. Kas nn paksusemaks on hea mõte või tulekssellele vastu seista?

Poolt

Samal teemal

Margus Viigimaa: maksustama peaks ebatervislikku toitumist. Mitmes riigis juba kehtib rasva- ja suhkrumaks ning paljudes riikides valmistatakse nende kehtestamist ette. Suhkrujookide maksustamine leidis elanike laialdase toetuse isegi New Yorgis, kus need on väga populaarsed. Sellised meetmed vähendavad ülekaalulisust ja kahandavad südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi ja mitme teise haiguse riski. Näiteks Suurbritannias tehtud uuringus on leitud, et selles riigis on ebatervisliku toidu maksustamisega võimalik aastas ära hoida 2700 südamesurma.

Ilmar Kaur: pooldan seda, et maksustatakse käitumist (tarbimist), mis suure tõenäosusega terviserikkeni viib. Näitena toon suure suhkrusisaldusega toodete, eriti jookide maksustamise. Põhimõtteliselt on see sarnane alkoholi- ja tubakaaktsiisiga, mille kehtestamise õilsaid argumente on samuti tarbimisest tulenevate tervishoiukulutuste kinnimaksmine ja inimeste tarbimisharjumuste suunamine.

Margus Viigimaa: me ei peaks Eestis kartma rämpstoidu maksustamist, kuna sellega kaasneb elanike tervise paranemine. Kindlasti aga peaks selgelt näitama, kuhu ebatervisliku toidu maksustamisest saadav raha läheb. Näiteks võiks seda kasutada tervisliku koolitoidu tarbeks ning puu- ja juurviljade kättesaadavamaks tegemiseks jne.

Ilmar Kaur: teine võimalus, mida ettevaatlikult pooldan, on madalam
maksumäär neile, kes pole ülekaalulised. Tegu oleks siis nn prääniku, mitte piitsaga (kõrgem maksumäär). Arvestades seda, et üle poole täiskasvanud elanikest on ülekaalulised või rasvunud, oleks see vähemuse positiivne diskrimineerimine. Analoogiaks on siin liikluskindlustuse väiksem määr neile, kelle sõiduharjumused pole põhjustanud kindlustusjuhtumeid.

Vastu

Margus Viigimaa: ülekaalulisust tekitavad ka mitmed haigused ja väga oluline osa on pärilikkusel.

Ilmar Kaur: meie praegune tervishoiuraha kogumise mudel ei võimalda arvestada inimeste individuaalseid terviseriske ega tervisekäitumist. Mingi tunnuse diskrimineeriv maksustamine nõuaks kogu mudeli ümbertegemist ehk isiklikku lähenemist igale maksumaksjale ja sellega seonduvad märkimisväärsed halduskulud. Ma pole seetõttu veendunud, et see on parim viis tervishoiuraha kasvatada. Konkreetse isiku kui mingi haigusliku tunnuse kandja (antud juhul rasvumine) lisamaksustamist ma ei poolda, see on sildistav, diskrimineeriv ja inimeste põhiõigusi riivav.

Robert Nool: ülekaalulisust maksustada on probleemile valest otsast lähenemine. Vähegi tõsisemalt “paksumaksu” kehtestamist kaaludes tuleks esmalt analüüsida, miks osa inimesi on ülekaalulised.

Tubaka ja liigse alkoholi tarbimise tervisekahjulikkus on tõestatud, mistõttu on arusaadav, et nende tarbimist vanusepiirangu, müügi ajalise piiramise ja aktsiiside abil kontrolli all üritatakse hoida.

Kõlab ju lihtsalt – kui tahad tubakat ja alkoholi tarbida, maksad riigile rohkem makse. See on ettemaks tulevikus saamata jääva tulu eest, sest tõenäoliselt surevad tubaka-alkoholi tarbijad varem ning maksavad seetõttu lühemat aega makse, ühtlasi panustavad nad nii oma tulevaste ravikulude fondi.

Kas sel juhul ei kõla loogiliselt, et maksustada tuleks seda, mis inimese ülekaaluliseks teeb? Kui ei, tuleks hakata lisamaksustama ka suitsetajaid, alkoholitarbijaid ja autoomanikke, mitte sigarettide, alkoholi ja mootori-
kütuse ostjaid.

Maris Jesse: lennureisidel see tõesti toimib – kui tahate rohkem pagasit kaasa võtta kui keskmisele reisijale ette nähtud 20 kg, tuleb lisakilode eest eraldi tasuda. Inimesed on seetõttu motiveeritud oma pagasi kaalu piirama ja järele mõtlema, mida nad reisil eelkõige vajavad. Iseenda kaalu on keerulisem mõjutada. Täiskasvanuea ülekaalulisuse riskid tekivad lapseeas, uuemate uuringute järgi isegi juba enne sündi, looteeas, oma käitumisharjumused ja -oskused saame kaasa kodust. Seega ei ole kõik meie enda kätes ja n-ö stardipositsioon ei ole kõigil võrdne, mistõttu keha ülekaalu maksustamine oleks ebaõiglane. Ma ei tea riiki, kus seda tehtaks.

Robert Nool: keskmine inimene ei tea kõiki rasvumist põhjustavaid tegureid. Kuigi enamik on küll kursis, et ülekaalu põhjustab suhkrurikaste toodete ja saia liigne söömine, jätkatakse nende ostmist. Kui riik lisamaksustaks hoopis karastusjoogid ja nisujahu, tarbitaks neid vähem ning ülekaalulised kaotaksid kaalu.

See pole aga selliseid toiduaineid tootvatele ja kasutavatele äriühingutele soodne, sest nende eesmärk on omanikele kasumit teenida, mis lisamaksustamisel kahtlemata väheneks. Seetõttu oleksid nemad esimesed selle vastu võitlejad.

Suur ülekaalulisuse põhjustaja on ka magamatus ja ebakorrapärane magamine, mistõttu tuleks maksustada baaride ja ööklubide lahtiolek pärast kella 23. Samuti peaksid tööandjad makse tasuma töötajate öö-vahetuste eest.

Robert Nool: ülekaalu soodustavad naistel beebipillid, mis on kergesti kätte-saadavad ja mille kasutamist toetavad paljudes riikides isegi valitsusorganid. Kasulikum oleks ju, kui rohkem tulevasi maksumaksjaid sünniks ning naised oleksid vähem ülekaalulised.