Apteeker

Artikkel ilmus esmakordselt 2013. aasta septembrikuu Tervis Plussis.

Kes sõidutab kehas suhkurt? (21)

Triinu Entsik-Grünberg, 13. detsember 2015, 11:12
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kroom on ülitähtis komponent suhkru ja rasvade ainevahetuses, kuid seda leidub toidus nii napilt, et enamik inimesi kannatab kroomipuuduse all.

Kroomil on eri vorme, mõned inimesele lausa eluohtlikud (kuuevalentne kroom). Samas võib osa vorme päästa ka inimelusid. Inimesele kasulik vorm ehk kolmevalentne kroom on mitmekesise toidusedeli järgijale igapäevane mikromineraal. Seda leidub toidus siiski sedavõrd vähe, et enamik inimesi kannatab pidevalt kroomipuuduse käes isegi rikkaliku toidulaua korral.

Samal teemal

Kroom on ülimalt tähtis komponent suhkru ja rasvade ainevahetuses. Ta aitab viia veresuhkrut ehk glükoosi vereringlusest rakkudesse, et selle abil rasvadest, süsivesikutest ja proteiinidest energiat toota. Kroom stimuleerib rasvhapete ja kolesterooli sünteesi, mis on olulised aju toimimisel ja keha teistes protsessides. Kroom aktiveerib paljude ensüümide tootmist, mida on omakorda vaja organismi eluks vajalikeks keemilisteks protsessideks.

Kroomi manustamine aitab parandada glükoositaluvust Turneri sündroomiga inimestel. Samuti on kroom oluline insuliini ainevahetuses. Insuliin on hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust ja korraldab rasvade ja proteiinide andmevahetust.

Usutakse, et kroom võib aidata leevendada insuliiniresistentsust ning seeläbi on võimalik mõjutada diabeedi ravimiseks vajalike ravimite tüüpe ja koguseid.

Ka võib kroom aidata kontrollida vere suhkrusisaldust ja vältida diabeedi väljakujunemist täis-kasvanueas. Kroomi sisaldavast keemilisest ühendist kroompikolinaadist võib abi olla atüüpilise depressiooni korral, mille tunnusteks on näiteks söömahood, tavapärasest sügavam uni, kergesti ärritumine ja agressiivsus.

Kroomipuudus

Kroomidefitsiit võib mõjutada insuliini võimet reguleerida vere suhkrusisaldust. Nagu öeldud, on üks kroomipuuduse avaldumise viise vähenenud glükoositaluvus. Vanematel inimestel avaldub see sagedasti II tüüpi diabeedina ja imikutel energia-puudusena. Kroomipuudust iseloomustavad insuliiniresistentsus, hüperglükeemia (vere suur suhkrusisaldus ehk happemürgistus) ja lipiidide ainevahetuse häired.

Kroominappus võib põhjustada kolesteroolisisalduse suurenemist veres ja seeläbi kõrgvererõhktõbe. Suure kroomipuuduse korral on täheldatud koordinatsioonihäireid ja kaalukaotust.

Kroomipreparaatide võtmisel ei ole suuri kõrvalmõjusid, siiski võib rohkete kroomiannuste tarvitamine põhjustada näiteks naha-ärritust. Et organism omastab kroomi üsna vähe ja samas eritab seda palju, pole kroomimürgistused sagedased. Kroomi lisamanustamine võib parandada diabeediravimite toimet sedavõrd, et välja võib kujuneda hüpoglükeemia ehk vere liiga väike suhkrusisaldus.

Kui palju on kasulik?

Kroomisisaldus meie igapäevases toidus on Eestis ja meie naaberriikides üks maailma väiksemaid. Sellest hoolimata on arstide soovitatavad ja lubatavad päevased kroominormid tervel inimesel väikesed, 50–200 mikrogrammi. Ameerika Ühend-riikide normid on tunduvalt suuremad: praegu uuritakse 200–1000mikrogrammiste päevaste annuste mõju.

Kaalulangetajatel lubatakse kroomi toidulisandina manustada 300–600 mikro-grammi ööpäevas. Masenduse ravis on saadud häid tulemusi 600mikrogrammise annuse puhul ööpäevas. Loodetavasti teadvustatakse ka meil kroomi tähtsust ja meie regiooni iseärasusi ning vaadatakse peagi üle üldised soovitused organismi kroomivajaduse rahuldamisel.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee