Crossfit – ekstreemselt tõhus

Mu esmase hämmingu hajutab I&M Crossfiti eestvedaja Indrek Luik, kes ütleb, et igale harjutusele on alternatiiv ja “külmalt” ei lubata kellelgi suurte raskuste järele haarata.

Jõu- ja vastupidavustrenni hõlmav treeningumeetod sündis USAs, kus oli kõigepealt osa sõjaväelaste treeningutest. Eestis on ala üsna uus – boksid, nagu crossfiti treeningusaale nimetatakse, on praegu vaid Tartus ja Tallinnas.

“Crossfit on mitmekülgne treeninguprogramm, milles kombineeritakse harjutusi peamiselt võimlemise, vastupidavusalade (jooks, sõudmine, rattasõit ja ujumine) ja tõstmise vallast. Treener võtab arvesse iga treenija võimed ja kohandab harjutused nendele vastavaks,” tutvustab Indrek Luik. Endise kergejõustiklasena teab ta, et treening annab hea üldkehalise ettevalmistuse, mistõttu sobib see hästi (harrastus)­sportlase treeningukavva.

Esimene treening

Alustuseks läbivad õpilased kolmest tunnist koosneva baaskoolituse, kus tutvustatakse põhiharjutusi ja õpitakse õiget tehnikat näiteks tühja plastmasstoruga. Väga paljusid harjutusi tehakse ainult oma keharaskusega.

See aga ei tähenda, nagu oleks esimene trenn kerge. Selle põhiosa koosneb viiest lõuatõmbest (kes ei suuda, teeb hüppega – alati leidub variante), kümnest kätekõverdusest ja viieteistkümnest kükist, ainult et... niisugust harjutuste seeriat tuleb teha 20 minuti jooksul nii mitu ringi kui võimalik.

Esimesed kümme minutit mööduvad märkamatult, kuid pärast seda hakkab mu pilk järjest sagedamini kella poole piiluma ning iga lõuatõmme ja kätekõverdus nõuab selgelt suuremat pingutust kui eelmine. 20 minuti jooksul läbitud ringide arv pannakse kirja, et mõne kuu pärast saaks tulemusi võrrelda.

Nagu ürginimene

Crossfit on paljuski inspireeritud meie iidsete esivanemate liikumisstiilist. Jahilooma taga ajades või puu otsas turnides treenisid kiviaja inimesed – muidugi sellele teadlikult mõtlemata – nii kiiruslikke võimeid kui ka jõudu. Crossfitisaalis võime neid liigutusi jäljendada. Lõuatõmmetega imiteerime seda, kuidas ürginimene end puu otsa vinnas; kangi maast rebides võime aga mõttes jahilooma maast üles tõsta.

Kui kolm algaja treeningut läbitud, võib alustada tavatrennidega. Crossfit algab soojendusega, mis võib koosneda kergest jooksust või ergomeetril sõudmisest, kükkidest, kõhulihaseharjutustest ja kätekõverdustest.

Teine osa pühendatakse tehnika õppimisele – kuidas õiget kehaasendit säilitades maast kangi tõsta, kükke teha või kastile hüpata. Treeningu kolmandat, põhiosa kutsutakse märksõnaga WOD (Workout Of the Day – päeva trenn).

See koosneb eri harjutustest, näiteks hüppenööriga hüppamisest ja lõuatõmmetest kuni raskete kangiga kükkide või – kui oskused lubavad – käte peal seistes kätekõverduste tegemiseni välja.

WOD võib teinekord kesta ka ainult viis minutit, kuid need minutid on täidetud väga intensiivse tööga. Need, kes on harjunud jõusaalis masinal istudes aega netis surfides surnuks lööma, võivad üllatuda, et crossfitis sama ajaga mitu korda tõhusama treeningu ära teevad.

Head tulemused

Selle trenniga saad tugevaks! Kuid hirmu tunda, et crossfit kedagi kohmakaks musklimäeks teeb, pole kindlasti põhjust. Siin on palju aeroobseid harjutusi – jooks, sõudmine, hüppenööriga hüppamine, painduvus- ja koordinatsioonitrenn. Crossfit sobib ka neile, kelle eesmärk on rasva põletada.

Kui pikal aeroobsel treeningul põletatakse rasva peamiselt treeningu ajal, siis intensiivse crossfiti puhul kestab järelpõletus veel tunde pärast treeningu lõppu. Lisaks on crossfiti suur pluss vaheldusrikkus. Kuna harjutusi on palju ja erinevaid, ei muutu trenniskäimine igavaks, nii et kergem on säilitada treenimise järjepidevust.

“Kui kolm korda nädalas trennis käia, võib juba paari kuu jooksul märgata, kuidas keha tugevamaks muutub ja enesetunne paraneb,” lubab Indrek Luik. 

Ka seltskond on ülioluline. Kui kell päeva WODi alustamiseks tiksuma pannakse, võistleb küll igaüks iseendaga, kuid see, et kõik koos need kümme-viisteist minutit pingutavad, loob erilise ja toetava fiilingu.

“Kui ma palun inimesel iseseisvalt viis kilomeetrit aja peale joosta, siis suure tõenäosusega ta seda ei tee või teeb väga rahulikult. Kui oleme aga kümnekesi jooksurajal ja täidame sama ülesannet, pingutavad kõik rohkem,” tõdeb Indrek Luik. Grupivaim sunnib oma mugavustsoonist välja murdma ja just seda ongi vaja, et treening tõhus oleks. “Kui inimene näeb, et teised kõrval suudavad, suudab ka tema,” võtab Indrek Luik kokku.