Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2014. aasta septembrikuu Tervis Plussis.

Mis juhtub, kui mul on kõrvetised (6)

Madis Veskimägi, perearst , 5. detsember 2015 10:45
Foto: PantherMedia / Scanpix
Mis on reflukshaigus? Kõrvetisi on tundnud peaaegu kõik: pärast kõva kõhutäie söömist kingapaelu sidudes, autosse istudes või midagi maast tõstes. Ühekordne vaevus möödub mõne minutiga, see pole omane haigusele.

Reflukshaigus ehk mao-söögitoru tagasivooluhaigus on krooniline, selle tekke aluseks on mao happelise sisu sage sattumine söögitorusse, mida põhjustab omakorda söögitoru ja magu eraldava sulgurlihase lõtvus või talitlushäire.

Vahel võib osa mao sisust sattuda läbi vahelihases oleva ava rindkereõõnde. Nii tekib söögitorulahi song. Ka see põhjustab mao happelise sisu tagasivoolu söögitorru.

Haiguse raskemate vormide korral on söögitoru limaskest pideva happerünnaku all, sellega võivad kaasneda põletik, haavandid, armistumine, valendiku ahenemine ja harva ka pahaloomulised muutused.

Vaevuste teket soodustavad

✔ oakohv,
✔ vürtsikas lihaleem,
✔ hapu mahl,
✔ tsitrusviljad,
✔ värske leib,
✔ praetud toit,
✔ liiga kuumad või külmad toidud ja joogid,
✔ suitsetamine,
✔ liigne kehakaal.

Mida haige tunneb?

✔ Kõige iseloomulikum vaevus on kõrvetised kahel või enamal päeval nädalas pikema aja jooksul. Kõrvetis on põletav tunne, mis algab ülakõhust või rinnaku alumisest osast ja ulatub kaelani.

✔ Haige võib kirjeldada ka tunnet, nagu midagi voolaks maost söögitorusse, ehk midagi “ajab üles”. Vahel kaebab patsient ka rindkerevalu.

✔ Vaevused ilmnevad sagedamini pärast söömist, neid võib esile kutsuda ka kummardamine, sirutus koos käte tõstmisega pea kohale, selili lamamine ilma padjata.

Kuidas diagnoositakse?

Arst hindab patsiendi vaevusi ja seoseid kehaasendi ja toitumisega ning uurib kehakaalumuutuste või suitsetamise kohta. Arst küsitleb haiget ka ohumärkide teemal: kas esineb neelamistakistust või valulikku neelamist, oksendamist, verd oksemassides, tumedat väljaheidet, kaalulangust.

Vajadusel, eeskätt ohumärkide olemasolul, määratakse täpsustavad uuringud: söögitoru-mao vaatlus (nn mõõganeelamine) või ka söögitoru ööpäevane happesuse mõõtmine. Selleks viiakse nina kaudu söögitoru alaossa peene sondi otsas olev andur, see ühendatakse väikese seadmega, mis registreerib kellaajaliselt happesuse muutused.

Olenevalt seadmest saab patsient ise märkida vaevuste tekke, voodissemineku ja voodist tõusmise ning ravimite võtmise aja jm.

Ravi

Ravi kestuse määrab arst, selleks on tavaliselt 2–4 nädalat, seejärel ravimi annust vähendatakse minimaalse toimiva tasemeni või lõpetatakse selle võtmine sootuks. Vältida tuleks suurte annuste aastatepikkust kasutamist, sellega kaasneb tüsistuste oht: mao limaskesta ebasoodsad muutused, toitainete imendumise häired, vereloomehäired, seedetrakti ja hingamisteede põletik jm. Kui tablettravi ja režiim ei anna soovitud tulemust, kaalutakse ka kirurgilist ravi.

Vaevusi saad vähendada

✔ liigse kehakaalu korral seda mõistlikult alandades,
✔ loobudes suitsetamisest,
✔ magades kõrgema peaalusega,
✔ hoidudes liigsöömisest, praetud ja vürtsikatest toitudest.

Samal teemal

21.01.2016
Apteekides napib veebruari keskpaigani levinud kõrvetisi leevendavat rohtu
09.12.2015
Happerünnak! Miks magu mässab?
07.11.2015
Refluks: märk kiirest elust
13.07.2015
Mida teha, kui seedehäired kimbutavad?