Mis juhtub, kui mul on kõrvetised (6)

Reflukshaigus ehk mao-söögitoru tagasivooluhaigus on krooniline, selle tekke aluseks on mao happelise sisu sage sattumine söögitorusse, mida põhjustab omakorda söögitoru ja magu eraldava sulgurlihase lõtvus või talitlushäire.

Vahel võib osa mao sisust sattuda läbi vahelihases oleva ava rindkereõõnde. Nii tekib söögitorulahi song. Ka see põhjustab mao happelise sisu tagasivoolu söögitorru.

Haiguse raskemate vormide korral on söögitoru limaskest pideva happerünnaku all, sellega võivad kaasneda põletik, haavandid, armistumine, valendiku ahenemine ja harva ka pahaloomulised muutused.

Vaevuste teket soodustavad

✔ oakohv,
✔ vürtsikas lihaleem,
✔ hapu mahl,
✔ tsitrusviljad,
✔ värske leib,
✔ praetud toit,
✔ liiga kuumad või külmad toidud ja joogid,
✔ suitsetamine,
✔ liigne kehakaal.

Mida haige tunneb?

✔ Kõige iseloomulikum vaevus on kõrvetised kahel või enamal päeval nädalas pikema aja jooksul. Kõrvetis on põletav tunne, mis algab ülakõhust või rinnaku alumisest osast ja ulatub kaelani.

✔ Haige võib kirjeldada ka tunnet, nagu midagi voolaks maost söögitorusse, ehk midagi “ajab üles”. Vahel kaebab patsient ka rindkerevalu.

✔ Vaevused ilmnevad sagedamini pärast söömist, neid võib esile kutsuda ka kummardamine, sirutus koos käte tõstmisega pea kohale, selili lamamine ilma padjata.

✔ Esineda võivad ka krooniline köha, hingematmis- või õhupuudustunne, tükitunne kõris, krooniline kipitus ja põletik kurgus või kõris, hambaemaili kahjustused.

Kuidas diagnoositakse?

Arst hindab patsiendi vaevusi ja seoseid kehaasendi ja toitumisega ning uurib kehakaalumuutuste või suitsetamise kohta. Arst küsitleb haiget ka ohumärkide teemal: kas esineb neelamistakistust või valulikku neelamist, oksendamist, verd oksemassides, tumedat väljaheidet, kaalulangust.

Vajadusel, eeskätt ohumärkide olemasolul, määratakse täpsustavad uuringud: söögitoru-mao vaatlus (nn mõõganeelamine) või ka söögitoru ööpäevane happesuse mõõtmine. Selleks viiakse nina kaudu söögitoru alaossa peene sondi otsas olev andur, see ühendatakse väikese seadmega, mis registreerib kellaajaliselt happesuse muutused.

Olenevalt seadmest saab patsient ise märkida vaevuste tekke, voodissemineku ja voodist tõusmise ning ravimite võtmise aja jm.

Ravi

Ravi kestuse määrab arst, selleks on tavaliselt 2–4 nädalat, seejärel ravimi annust vähendatakse minimaalse toimiva tasemeni või lõpetatakse selle võtmine sootuks. Vältida tuleks suurte annuste aastatepikkust kasutamist, sellega kaasneb tüsistuste oht: mao limaskesta ebasoodsad muutused, toitainete imendumise häired, vereloomehäired, seedetrakti ja hingamisteede põletik jm. Kui tablettravi ja režiim ei anna soovitud tulemust, kaalutakse ka kirurgilist ravi.

Vaevusi saad vähendada

✔ liigse kehakaalu korral seda mõistlikult alandades,
✔ loobudes suitsetamisest,
✔ magades kõrgema peaalusega,
✔ hoidudes liigsöömisest, praetud ja vürtsikatest toitudest.