Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
12. detsember 2015, 16:55

Lugu ilmus esmakordselt 2014. aasta septembrikuu Tervis Plussis.

Nahk hüüab abi järele (1)

Naha sügelust ja löövet on ebamugav taluda. Häiritud nahal on aga võib-olla edasi öelda sõnum tõsisema haiguse kohta, näiteks ohtlikud tõrked neerude, maksa või kilpnäärme töös.

Aasta tagasi tahtis Svetlana lasta teha laserepilatsiooni ülahuule piirkonnas. Enne laserprotseduuri tuleb aga käia konsultatsioonil ning läbivaatusel jäi arstile silma päris suur muhk kaelapiirkonnas.

Selgus ka, et Svetlana nahk on pigmenteerunud, õhuke ja katsudes niiske. Naine kurtis arstile ka lihaste nõrkust. Kõik need sümptomid üheskoos äratasid arstis kahtlusi ning Svetlanalt võeti vereproovid.

Tulemused näitasidki, et naise tervisega pole kõik päris korras, ja laserepilatsioon tuli ära jätta sümptomite põhjuste selgumiseni. Svetlana saadeti haiglasse lisauuringutele. Mõne aja pärast oli teada, et tal on kilpnäärme adenoom, millest võib areneda vähk. Haiglas tehti talle operatsioon ja määrati hormoonravi.

Õnneks jõuti kõik vajalikud uuringud ära teha õigel ajal ja Svetlana elu enam ohus pole. Nahareaktsioonid aga võivadki olla märgiks tõsisest ja süsteemset ravi vajavast haigusest, mistõttu neid ei tohi tähelepanuta jätta.

Kui kilpnääre trikitab

Kilpnäärmehaigused mõjutavad hormoonide ja vitamiinide tootmist organismis, karvade kasvu ja naharasu eritumist. Kilpnäärmehormoonide ületootmise korral areneb hüpertüreoos (kilpnäärme adenoom, kilpnäärmepõletik).

Muude haigustunnuste kõrval (patsiendid on emotsionaalselt labiilsed, närvilised, kõhnad, higistavad tugevalt, esineb värinaid, südamepekslemist, lihasenõrkust ja punnissilmsust) annab arstile haigusest märku naha olukord.

Kilpnäärmehaiguse korral võib nahk olla sametjas ja õhuke, soe ja niiske, peopesad ja näonahk õhetavad või on pigmenteerunud, küünarnukid punetavad, säärtel on nahk tursunud. Juuksed on õhukesed, pehmed ja hoiduvad hästi lainesse ning võivad hõreneda ja enneaegu hallineda.

Mõnikord tekib naha pigmenditustõbi. Küüned on pehmed ja murduvad kergelt, vahel muutuvad küüned lusikataoliseks.

Intensiivselt sügelema võib nahk hakata paljude sisehaiguste korral, näiteks kroonilise neerupuudulikkuse, sapikivide, maksatsirroosi ja -kasvaja, leukeemia ja suhkruhaiguse, kilpnäärme üle- ja alatalitluse ning stressi ja neuroosi korral, samuti raseduse ja menopausi ajal.

Täpikesed nahal

Paljud rasedad teavad, et sügelust ja löövet nahal ei tohi tähelepanuta jätta, vaid sellest peab oma arstile või ämma­emandale rääkima. Miks? Sest just need tunnused võivadki viidata häiretele neerude või maksa toimimises ning vaja võib minna meedikute kiiret sekkumist.

Mitmesuguseid nahalööbeid põhjustab suhkruhaigus ehk diabeet. Enamasti on nahanähud seotud veresoontega – tekivad ebamäärased punased laigud. Suhkruhaiguse põdejatel esineb sageli ka naha bakteriaalseid infektsioone ja pärmseentõbe.

Tuharatele ja genitaalidele ilmunud punane lööve võib viidata seedetraktihaigustele, näiteks võib sellist löövet esineda peensoole imendumishäirete korral. Põhjuseks peetakse tsingipuudust. Soole­tegevuse häiretega võib kaasneda nõgestõvelööve.

Kublalist löövet ehk nõgestõbe võivad osal inimestest põhjustada ka kõige tavalisemad nakkushaigused, aga samuti sooleparasiidid. Kublad võivad tekkida ka reaktsioonina füüsilisele koormusele, külma- või soojaärritusele.

Maksatsirroosi korral tekivad nahale veresoone­kasvajad – angioomid, kapillaaride laiendid. Täheldatakse peopesade punetust, nahasügelust, tedretähne ja pigmendilaike (eriti näol), juuste väljalangemist ja kollakaspruune naaste nahal ehk ksantoome. Viirushepatiidiga kaasnevad veresoontepõletik, nõgestõbi ja allergilised nahaseisundid.

Kõhunäärmepõletiku põdejatel võib nahal olla verevalumeid ja esineda nahaaluskudede põletikulisi nähte – sügavaid valutuid sõlmi naha sees. Kõhunäärmekasvaja korral võib nahk punetada ja naba ümber olla pindmisi punetavaid sõlmekesi, ette tuleb veenipõletikku.

Umbes viiemillimeetrise läbimõõduga valulikud sõlmed ja väikesed täppverevalumid tekivad küünar- ja põlveliigestele reumatoidartriidi põdemisel.

Vahel ilmuvad nahale eri arenguastme ja suurusega kublad, peopesad hakkavad punetama, küünevallidel võib näha kapillaaride laiendeid. Esinevad nn punased küüned, vahel tekivad villilised nahalööbed.

Haiged neerud

Neerukahjustuste korral võib nahk sügeleda ja esineda nn kananahka ehk karvafolliikulite liigsarvestumist. Neerupealise kahjustumisel tekivad haiguslikud muutused, mis võivad põhjustada südame- ja vereringe­süsteemi puudulikkust, luude hõrenemist, lihastoonuse langust, psüühikahäireid, maohaavandeid, trombe jm.

Neerupealise koore hormoonide hulga suurenemise korral võib välja areneda Cushingi tõbi – näonahale ja kaelale tekivad punetaval taustal väikesed põletikulised sõlmekesed ja laienenud kapillaarid.

Mõlemale poole kubemesse võib ilmuda punetus ja rindkerele, vahel ka vaagnapiirkonda pigmentatsioonihäire nähud. Esineda võib venitusarme ehk striiasid. Veresooned on haprad, kapillaaride laienditest tekivad punktikujulised punetavad laigud ja jalgadele marmornahk.

Neerupealise koore hormoonide hulga vähenemisel areneb aga pronkstõbi, mille põdemisel muutub naha ja limaskestade värv sageli alguses kollakaks ja hiljem pruuniks. Haigusest on haaratud igemed, keel, põskede limaskest, tupe ja pärasoole välisava ümbrus. Küüntel võib olla pigmenteerunud pikitriipe.

Mõnikord on naha haigus­nähud seotud kõiki kudesid kahjustada võiva luupusega. Õnneks esineb seda haigust väga harva.

Mine kindlasti arsti juurde, kui

• nahahäda on püsinud kauem kui kaks nädalat,
• on väga tugev ja häiriv,
• hõlmab kogu keha,
• sellega kaasnevad ka muud sümptomid (väsimus, kehakaalu langus, palavik jm).