Valminud osa Maarjamõisa meditsiinilinnakust parandab ennekõike vähihaigete ravivõimalusi (1)

Kõige õnnelikumad on II ehitusetapi valmimise üle kindlasti onkoloogilised patsiendid. Aastaid valitses olukord, kus Kliinikumi puudulikud võimalused sundisid Tartu ja Lõuna-Eesti patsiente kasvõi Tallinnas kiiritusravil käima. Kaasaegsed seadmed, mis Kiinikumis nüüdseks umbes 5 aastat töös on, ei tahtnud Vallikraavi kaunisse ajaloolisse, kuid vähefunktsionaalsesse hoonesse kuidagi ära mahtuda ja kitsastes tingimustes tehti tublide tohtrite ja radioloogia füüsikute poolt imetlusväärset tööd. Kaasaegsed kiiritusravi ruumid koos optimaalse seadmepargiga innustavad kõiki seda ülikeerulist täppistööd tegevaid spetsialiste saavutama veelgi paremaid ravitulemusi võitluses pahaloomuliste kasvajatega.

Ehitusjärgu avamisest osa võtnud sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna hindab Kliinikumi rolli: „Kliinikum on ja jääb meie tervishoiuarengu lipulaevaks kuna ta on koostöös Tartu Ülikooliga Eesti peamine meditsiinilist ülikooliharidust andev ja toetav haigla," ütles minister. „Valmiva korpusega astume veel ühe sammu selle poole, et meditsiinitöötajatel oleks Eestis hea õppida ja töötada ning et kaasaegne meditsiin oleks Eestis kõigile kättesaadav," lisas Tsahkna. Tsahkna lisas et käesolev ehitusjärk ei jää kindlasti viimaseks Maarjamõisa meditsiinilinnaku rajamisel. „Euroopa Liidu toetusperioodi toel on eesmärk rajada kaasaegne ülikooli haigla, mis tagab kvaliteetse raviteenuse suurele piirkonnale," ütles Margus Tsahkna.

Täna avatud II järgu ehitus kestis ligi kaks aastat. See oli loogiliseks jätkuks 2008. aastal Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi (ERDF) toel valminud I ehitusjärgule ning eelduseks III ehitusjärgu ettevalmistamisele.

II ehitusjärk on osa kliinikumi strateegilisest eesmärgist arendada välja Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnak ja koondada aktiivravi ühte kompaktsesse süsteemi. Meditsiinilinnaku arendamine koosneb neljast ehitusjärgust, mille lõppedes korraldatakse ümber hetkel hajali paiknevad kliinikud, avaldatakse positiivset mõju erialadevahelisele koostööle teaduse ning hariduse valdkonnas ning tagatakse kõigi hoonete vastavus kaasaja haiglatele esitatavatele nõuetele.

II ehitusjärgu raames rajati L. Puusepa 8 meditsiinilinnaku juurde korpused J, K ja L, mis ehitati esimeses ehitusjärgus valminud G- korpuse ja olemasoleva haigla F- korpuse vahele.

Projektijuht Toomas Kivastiku sõnul on uued korpused küll valmis, kuid üks äärmiselt suur samm on veel ees ja see on kolimine ja uutesse ruumidesse nö sisseelamine. „Haigla osakondade kolimine on keeruline, see võtab ligikaudu kvartali. Esimese kvartali lõpuks võiksid uued korpused suuremas osas täisvõimsusel tööle asuda", ütles Kivastik.

Tähtis on tähele panna, et haigla, mis asub aadressil L. Puusepa 8, saab juurde veel ühe olulise sissepääsu, mis jääb N. Lunini tänava poole. Sealt peaksid edaspidi sisenema eelkõige silmakliiniku, sisekliiniku ning hematoloogia-onkoloogiakliiniku patsiendid ja külastajad.