Pildil on leetrite lööbega laps. Pilt on illustreeriv. Foto: PantherMedia / Scanpix
Silja Paavle 11. detsember 2015 16:11
Eile teatas Terviseamet, et lisaks kolmele varasemalt teadaolevale leetrite haigele sai sama haiguse kahtluse 12-aastane laps, kes võis nakkuse saada oma varem haigestunud lähisugulaselt. Täna ilmnes, et lapse diagnoos laboris kinnitust ei leidnud.

12-aastasel lapsel oli tegemist tõenäoliselt tavapärase viirusnakkusega. Terviseamet lähtus teavitusel põhimõttest: parem karta kui kahetseda. Viimase paari nädala jooksul on leetrid diagnoositud kolmel täiskasvanul.

Siiski tasub kõigil meeles pidada, et leetrid on äärmiselt kergesti leviv nakkus. Haigustekitaja levib õhu kaudu piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel. Peiteaeg kestab 7–18 päeva (keskmiselt 10 päeva) aga teatud juhtudel võib  pikeneda 21 päevani.

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on kõrge palavik, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga.

Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Nakkuse leviku piiramiseks on oluline hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul.

Parim viis end leetrite eest kaitsta on vaktsineerimine.