Hea nõu

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta oktoobrikuu Tervis Plussis.

Gripp nõuab tähelepanu 

Marika Jürgenson , 16. detsember 2015 09:23
Foto: PantherMedia / Scanpix
Gripp on raske viirushaigus, mille läbi­põdemiseks ja võimalike tüsistuste välti­miseks vajab organism rahu ja puhkust.

Nimetus gripp pärineb prantsuse keelest (gripper) ning tähendab “haarama”. Skandinaavia maades ja Suurbritannias kasutatakse selle haiguse tähistamiseks ladina keelest pärit sõna influentsa, mis tähendab sissevoolamist, mõju, toimet. Kõik need tähistused iseloomustavad gripi agressiivset olemust. Ekslikult on aga hakatud gripiks nimetama mitmesuguseid viiruslikke ülemiste hingamisteede haigusi.

Samal teemal

Elusid nõudnud viirus

Grippi tekitav viirus avastati 1933. aastal, kuid enne seda nõudis gripiepideemia aastatel 1918–1920 ohtralt inimelusid. Sel ajal nimetati seda tapvat taudi Hispaania haiguseks ning teadaolevalt suri sellesse üle paarikümne miljoni inimese. Laiaulatuslik taud on rahvaid laastanud ka 1957. ja 1968.–1970. aastal.

Grippi tekitavad ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused, mis paljunevad inimese ülemiste hingamisteede epiteelrakkudes ning haaravad enda valdusesse üha uusi rakke. Sõna viirus tuleneb ladina keelest (virus) ja tähendab mürki. Oma elutegevusega viirus organismi mürgitabki. Kuna viirusel endal puudub rakuline ehitus, on ta võimeline eksisteerima ja paljunema vaid organismi rakkude eluenergia toel. Seega on ta elus-organismide siseparasiit.

Nakatumise algusjärgus siseneb viirus peremeesorganismi rakkudesse, seal esi­algu tuntavat mõju avaldamata. Ennast rakkudes mugavalt sisse seadnud viirus hakkab aga rakku ümber kujundama uute viirusosakeste tootmiseks ning häirib sellega raku enda elutegevust. Pärast rakuenergia täielikku ärakasutamist jätab viirus surnud raku maha ja suundub uusi elujõulisi rakke nakatama. Sellise tegevuse tagajärg on viirushaigus, millest igal omad spetsiifilised sümptomid.

 

Tuntakse A-, B- ja C-tüve gripiviirust (neil on omakorda alltüved). Vastavalt sellele eristataksegi kolme gripiliiki: A-, B- ja C-grippi, mis võivad kulgeda kergemalt või rängemalt ja levida loiumalt või agressiivsemalt. A-gripi viirus on kõige muutumissuutlikum ning seetõttu levinuim ja ohtlikem. Viiruse kiire muutumisvõime tõttu on organism iga uue gripilaine korral täiesti kaitsetu, sest immuunsüsteem ei tunne uuenenud viirust ära ega oska sellele vastu astuda.

Sügistalv – gripiohtlik aeg

Milline gripiviirus levima pääseb, saab selgeks iga-aastastest viirusuuringutest. Vastavalt uuringutulemustele ja nendest tulenevatele “ennustustele” määratakse ka hooajalise gripi levikut tõkestav vaktsiin.

Gripiviirus levib köhimise ja aevastamise kaudu, nakatuda võib ka süljepiiskadega saastunud esemete vahendusel. Seepärast peaks gripiohtlikul ajal vältima rahvarohkeid kohti, nagu kinod, teatrid, kaubanduskeskused, ühissõidukid jm, või viibima seal nii lühidalt kui vähegi võimalik. Pole mõistlik külastada haigestunud sõpru-tuttavaid. Kui see on möödapääsmatu, tuleb haige juures olla võimalikult vähe aega.

Gripisümptomitega inimestest tuleks hoida vähemalt meetri jagu eemale. Oluline on regulaarselt vee ja seebiga käsi pesta või desinfitseerida neid vastava lahuse või geeliga.

Olenevalt keskkonnast on gripiviiruse eluvõime viiest minutist kolme ööpäevani. Kõige lühemat aega püsib viirus haigus­tekitajatega põgusalt kokku puutunud kätel. Tihedama kontakti korral võib see aga kätel vastu pidada mitu tundi. Riietel ja paberil säilib gripiviirus eluvõimelisena 8–12 tundi, siledatel kõvadel pindadel (nt mööbel või toidunõud) aga päev-paar. Kõige pikem on haigustekitaja eluiga niisketel või märgadel pindadel.

Palavik ja halb enesetunne

Gripiviirus allutab tavapäraselt kõige enne ülemiste hingamisteede – nina ja neelu limaskesta rakud, paljuneb seal ning kandub allapoole. Haiguse peiteaeg ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid sümptomeid veel ei põhjusta, on enamasti 1–4 päeva. Viirust võib aga nakatunud inimene levitada juba päev enne esmaste haigusnähtude tekkimist. Gripi sümptomiteks on vähemalt üks järgmistest üldnähtudest: halb enesetunne, kõrge (38kraadine või kõrgem) palavik, peavalu, lihase- või liigesevalu, iiveldus ja kuiv köha. Nohu ja märg köha ei ole gripile üldjuhul iseloomulikud.

Haigus algab enamasti äkki: paari-kolme tunniga tõuseb palavik 39–40 kraadini, pea hakkab valutama, kurk on valus, lihased ja liigesed annavad tunda, ka kõht võib lahti olla.

Palavikuga peab olema vähemalt kolm-neli päeva voodis ning jooma ohtralt sooja jooki: mahla, taimeteed, morssi, vett. Palavikku alandavaid ravimeid võiks võtta vastavalt enesetundele, kui kehatemperatuur on üle 38,5 kraadi ning kaasneb lihase-, liigese- või peavalu. Arsti juurde tuleks minna haiguse viiendal-kuuendal päeval, sest siis saab arst kontrollida, ega ole tekkinud mingeid põletikulisi protsesse.

Gripi põdemist kiirendavaid ravimeid ei ole, küll aga võib arst määrata preparaate, mis takistavad viiruste rakkudest väljumist. Neid ravimeid tuleb võtma hakata 48 tunni jooksul pärast nakatumist.

Tervisele kõige ohtlikum on haigust eirata ning rahuliku põdemise asemel võtta omal algatusel sümptomeid maha­suruvaid ja kiiret leevendust lubavaid käsimüügiravimeid. Pärast nende tarvitamist võib ennast ekslikult tervena tunda, tegelikult aga jääb viirus organismi kahjustama. Niimoodi vinduva haigusega igapäevatoiminguid jätkates levitatakse nakkust ning rikutakse omaenda tervist, riskides raskete tüsistustega, oht on ka uuesti nakatuda.

Gripp võib ebapiisava või vale ravi tõttu kahjustada südant, kopse, aju jm. Selle raske kuluga haiguse peamised tüsistused võivad olla kopsupõletik, kuulmisnärvi kahjustus, südamelihasepõletik ja ajukelmepõletik.

Organismi abivägi

Immuunsüsteemist oleneb, kas inimene haigestub või mitte, kas haigus lööb välja kergemini või ränkade sümptomitega, kui kiiresti saadakse terveks ning kui kähku suudab organism ennast uue haigusrünnaku vastu mobiliseerida. Keha kaitsevõime ongi kõige olulisem tegija haiguste tõrjumisel. Gripp ei kimbuta neid, kelle immuunsüsteem on tugev. Haigustele vastuhakkamise võimet saab aga tugevdada.

Im­muun­sust pa­ran­da­b mitmekülgne ja täisväärtuslik toit, millest organism saab kõige hõlpsamalt kätte kaitsevõime tugevdamisel olulised antioksüdandid, flavonoidid, vitamiinid, mineraalained, hormoonid, rasvhapped, piimhappebakterid.

Külmetushaiguste- ja gripiohtlikul ajal võiks oma immuunsüsteemi eest eriti hoolt kanda ning seda tugevdada. Ülevaatamist vajab igapäevamenüü: kas toit on mitmekülgne, täisväärtuslik ja vitamiinirikas. Im­muun­sust pa­ran­da­vad C-vi­ta­mii­ni, tsinki ja seleeni si­sal­da­vad toi­dud: must sõs­tar, tsit­ru­se­li­sed, värs­ked köö­gi­vil­jad, kalad, pähk­lid, ro­si­nad, sea­maks, ki­bu­vit­sa­mar­jad, man­go ja piimatooted, aga ka heatujuline ellusuhtumine, piisav igapäevane liikumine värskes õhus, sport ning karastamine.

Tree­ni­tud ja ka­ras­ta­tud ini­me­se ve­re­va­rus­tus ja aine­va­he­tus on pa­re­mad, ke­ha on võit­lus­val­mim ning ka im­muun­süs­teem ärk­sam. Ka­ras­ta­tud ini­me­se ref­lek­sid kül­ma suh­tes on pa­re­mad, tänu millele ta kül­me­tab har­va ja on see­tõt­tu in­fekt­sioo­ni­de­le vas­tu­pi­da­vam. Po­le va­het, mil­li­se spor­di­ala või liikumisviisiga or­ganis­mi tree­ni­tak­se, olu­li­ne on, et te­ge­vus meel­diks, et sel­lest saa­b häid emot­sioo­ne ja pa­ra­jat koor­must. NB! Or­ga­nis­mi üle­mää­ra­ne koor­ma­mi­ne nõr­ges­tab im­muun­sust.

Väsinud ja kurnatud olek annavad märku, et immuunsüsteem küsib abi. Ka sagedased külmetusnähud – vesine nina ja valus kurk – on nõrgenenud immuunsuse märgid.

Abi apteegist ja vaktsiinist

Sügise saabudes, enne viirushaiguste puhkemist võib teha immuunsust tugevdava preparaadi kuuri. Immuunsust tõhustavaid preparaate on apteegis suur valik, tuntuimad on punase päevakübara ekstrakt, küüslaugukapslid ja C-vitamiin. Taimsetest immuunsuse tugevdajatest on tõhusad noni ehk indiaani mooruspuu mahl, astelpajumahl meega, greibiseemnete ekstrakt, aaloemahl, teelehesiirup jt.

Kõige tõhusam gripi vältimise viis on lasta ennast õigel ajal gripiviiruse vastu vaktsineerida. Kuna igal aastal muutub gripiviiruse alltüübi variant, muutub ka vaktsiini koostis. Igaks gripihooajaks annab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) juba kevadel vaktsiini valmistamise soovitused, lähtudes eelmistel aastatel ringelnud gripiviiruste antigeensest struktuurist.

Gripi vastu saab lasta ennast vaktsineerida perearstikeskustes. Tehakse üks vaktsiinisüst ning mõjuma hakkab see tervel inimesel ligikaudu kaks nädalat pärast süstimist, toime kestab kuni aasta. Vaktsineerimiseks on sobivaim aeg oktoobris, kuid immuunsuse tagavad ka hiljem tehtud kaitsesüstid.

Gripi vastu peaks vaktsineerima imikuid, kuni 17aastaseid noori ning üle 65aastasi täiskasvanuid. Lisaks kuuluvad riskirühma aneemiat, diabeeti, kroonilist kopsu-, südame-, neeru- ja ainevahetushaigust põdevad ning immuunpuudulikkusega inimesed, rasedad, igapäevatöös aktiivsed suhtlejad (tervishoiutöötajad, teenindajad, müüjad) ning nakkuse saanud inimeste lähikondsed.

Allikas: perearst Reet Raamat