Homöopaatia - suhkrutükk, mis teeb enesetunde paremaks (8)

Homöopaatias on Krista Koppeli sõnul olemas ained kõigi tervisemurede jaoks. “Homöopaatia tugevdab organismi immuunsust. Kui vastupanuvõime tugevneb, paraneb ka tervis.” Homöopaat selgitab, et sugugi mitte kõik inimesed ei saa sama haiguse korral abi ühesugustest ravimitest. Ravitakse inimest tervikuna, arvestades avalduvat haigust.

Krista Koppelit ajendas homöopaatiat õppima huvi. “Olin huvitatud tervislikust eluviisist, lugesin-uurisin palju, mind tõmbas selle teema poole,” räägib Krista.

Ta leidis kooli Londonis (The British Institute of Homeopathy), kus õppis kolm ja pool aastat, õpingute ajal hakkas ka homöopaadina praktiseerima – teadmised ja oskused kinnistuvad töö ja kogemustega.

Homöopaatiat rakendab ta ka enda peal. Kasutab vajadusel – näiteks pingeolukordades, nohu, kurgu- ja peavaluga. Ja kui vaja, läheb Krista ka perearsti juurde vereproovi andma.

Usk ja umbusk

Inimesi tuleb homöopaadi juurde üha rohkem. Krista põhjendab seda teadlikkuse ja otsustusjulguse kasvuga. Põhiliselt öeldakse Kristale telefonis: “Tahan tulla proovima.” Enamasti on teave levinud mõne abi saanud tuttava kaudu. Krista sõnul on Eesti inimesed ühest küljest looduseusku: kummelitee ja taruvaik on tavalised ravivahendid ning mõte loodusravist pole võõras.

Teisalt on eestlased umbusklikud: nad tahavad kindlat tõestust ja julgevad uut omal nahal proovida siis, kui on kellegi teise paranemist näinud. Oluline on ka esmakontakt homöopaadiga – siis tajuvad inimesed, kas koostööst saab asja ja kas see raviviis on nende jaoks õige. On inimesi, kes tunnevad, et see neile ei sobi, ja loobuvad.

Enamik Krista Koppeli juures käivatest inimestest on need, kes ei ole tavameditsiinilt abi saanud. “Nad on proovinud kõike, homöopaadi juurde tullakse viimases hädas,” selgitab Krista. “On tehtud juba mitmeid ravikuure, haigus on sageli kestnud aastaid ja muutunud krooniliseks. Sestap võtab aega, enne kui protsess peatub ja immuunsüsteem üldse reageerima ja inimene loomulikul teel tervenema hakkab. Kui inimene tunnetab paranemisprotsessi, läheb koostöö käima.”

Tihti otsivad homöopaadilt abi emad väikeste lastega – ei taheta teha järjestikusi antibiootikumikuure. “Kui on olnud juba 3–6 antibiootikumikuuri, näeb ema, et see ei tööta, ja leiab tee homöopaatia juurde,” räägib Krista. Nii ongi sageli homöopaadi ravida laste kroonilised nohud-köhad, kõrvapõletikud, angiinid. Adenoididega tullakse samuti sageli ja sel puhul annab homöopaatia Krista sõnul häid tulemusi.

Täiskasvanuid viivad homöopaadi juurde kroonilised haigused. Naised küsivad abi tupeseene, hormonaalsete häirete, ebaregulaarse menstruatsiooni pärast. Ka papilloomiviiruse puhul on häid tulemusi saadud.

Samuti on Krista Koppelil õnnestunud aidata naisi viljatuse korral: “Olen saanud aidata naisi, kel tugeva hormonaal­se ravi järel menstruatsioon tagasi ei tule.” Ta ütleb, et homöopaatia pakub tuge ka premenstruaalse sündroomi (PMS), kliimaksi, aga ka näiteks depressiooni korral.

Terve vaim

Üks suuremaid valdkondi, millega Krista Koppel homöopaadina tegeleb, on vaimne tervis, mis mõjutab väga palju füüsilist heaolu. Tihti alustabki homöopaat ka füüsiliste vaevuste korral just vaimse olukorra tasakaalustamisest.

“Kui organism on tasakaalus, leiab keha ise ressursse tervenemiseks ja füüsilised sümptomid hakkavad taanduma,” selgitab Krista Koppel. Tema juurde tuleb inimesi, kes on aastaid antidepressante võtnud ja tahaks loobuda. “Homöopaatia aitab tasapisi olukorrast välja tulla.” On ka neid, kes ei ole antidepressantravi alustanud, sest tahaksid ise hakkama saada – sõltuvus nendest ravimitest hirmutab.

Homöopaadi esimesel visiidil räägitakse palju, et selgitada välja n-ö probleemsed kohad või sõlmpunktid, millest tervisemured alguse on saanud. Küsitakse vaevuste ja nende tekke kohta, samuti seda, kas haigestumise ajal oli suuri emotsionaalseid sündmusi, nagu näiteks lahutus, surm, töökaotus jne. Homöopaati huvitavad ka vanemate haigused.

Krista sõnul otsib homöopaat seoseid inimese elu mõjutanud sündmuste ja haiguse vahel ning selgitab pärilike haiguste mõju olemasolevale haigusele. Seda teavet on vaja, et leida sobivat ainet, mis aitaks organismil haigusest võitu saada.

Järgmisel kokkusaamisel räägib inimene, kuidas ta on ennast tundnud, mis on muutunud, ja saab järgmised juhtnöörid. “Kui inimene on hästi “kaasas”, on tulemus ka hea,” kinnitab Krista Koppel.

Ole kaasas!

Tervenemisele saab ise palju kaasa aidata. Olenemata raviviisist on põhimõtted samad: jälgida tasub oma elurütmi, puhata piisavalt, liikuda, süüa tervislikult – kõik see mõjutab immuunsüsteemi.

"Tähtis on huvituda oma tervenemisest, tunnetada, mida keha ja vaim vajavad. Oluline on alustada vajalike muudatuste tegemisest oma elus – kui stressiallikas mõjutab otseselt tervist, peab otsustavaid samme astuma,” lausub Krista. “Ületöötamine ja muretsemine mõjutab tervist. Nendest teemadest on sageli juttu ja homöopaatia aitab emotsionaalselt rasketest situatsioonidest läbi tulla.”

Kaasas olemine tähendab ka seda, et inimene paneb tähele oma haigussümptomeid ja oskab neid kirjeldada. Näiteks oskab iseloomustada valu: kas see on tuim, pressiv, terav, pulseeriv, mis kell on valu kõige tugevam, kas valutab rohkem öösel või päeval, kas on tajutav mingi perioodilisus, mis teeb valu ägedamaks või leebemaks. Enda jälgimise oskus areneb kindlasti homöopaadi juures käies,” selgitab Krista Koppel.

Homöopaadi juures tuleks tema sõnul käia olenevalt vajadusest umbes poolteise kuu tagant, 3–4 korda. “Kindlasti ei saa ma kõiki inimesi aidata ja homöopaatilised ravimid ei ole n-ö imepillid,” ütleb Krista Koppel. “Homöopaatia kui raviviis põhineb konkreetsetel seadustel ja toimemehhanismidel. Inimese loomulik tervenemine võtab teatud aja ja vahepeal võib tulla tagasilangusi, siis jälle tõuse – nagu loomulikul tervenemisel ikka, tõusude ja mõõnadega paranemise suunas.” Nagu kõikide raviviiside korral: tulemused on seda paremad, mida varasemas staadiumis haigusega tegeleda.

“Kui tekkinud on juba pöördumatud muutused, siis seda protsessi peatada või tervenemise suunas liikuma panna homöopaatia alati ei suuda,” tunnistab Krista Koppel ja lisab, et vajadusel tuleb minna ka operatsioonile. Perearstile palub Krista alati öelda, et saadakse homöopaatilist ravi. “On perearste, kes aktsepteerivad loodusravi ja vahel patsiente homöopaadi juurde suunavad,” nendib ta.

Viirustehooajaks soovitab Krista homöopaatilisi nn esmaabiterakesi, aga otse loomulikult on omal kohal sinepi-jalavannid, viinasokid, mesi ja mustasõstramoos.