Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta oktoobrikuu Tervis Plussis.

Miks tekib herpes? (1)

Tervis Pluss, 15. detsember 2015 09:36
Foto: PantherMedia / Scanpix
Mis põhjustab ohatist? Mis selle vastu aitab?

Triinu-Mari Ots,perearst, OÜ Laagri Perearst: Ohatis, rahvakeeli ka külmavill, on põhjustatud herpes simplexi viirusest.

Samal teemal

Seda on kaht liiki: herpes simplex 1 (HSV1) ehk herpes labialis nakatab enamasti vöökohast ülespoole jäävaid kudesid ning on ka nn külmavillide põhjustaja. Herpes simplex 2 (HSV2) nakatab vöökohast allapoole jäävaid kudesid – selle tuntum nimetus on genitaalherpes.

HSV1 on väga levinud, selle viiruse antikehad on veres kuni 80%-l inimestest. Herpesesse nakatunu sellest enam lahti ei saa. HSV1 võib tekitada ka silma sarvkesta põletikke, meningiiti, entsefaliiti, üldist vireemiat.

Herpeseville põhjustab kehas pesitseva herpeseviiruse aktiveerumine. N-ö ohatisevabal perioodil peituvad passiivses olekus viirusealged enamasti närvikudedes. Aktiveerumise korral liiguvad viiruseosakesed närvikiude mööda nahapiirkonda, kus tekivad külmavillid.

Herpese aktiveerumine on enamasti seotud immuunsüsteemi nõrgenemisega – emotsionaalse pinge, stressi, füüsilise ülekoormuse, külmetamise, raseduse, aga ka huulte mehaaniline trauma või päikesekahjustuse korral.

Herpesevillid asuvad enamasti huulel või suu vahetus läheduses. Ka siis, kui herpest ei ravi, kaovad villid ise tavaliselt 8–12 päevaga.

Herpeseviirus kandub edasi viiruseosakestega, mis võivad inimeselt inimesele sattuda nii sülje (nt suudlemisel) kui tavaliste nahk-naha-kontaktide kaudu. Viirus võib levida ka nakatunud esemete – söögivahendite, huulepulga, hambaharja või käteräti abil. 

Lisaks sellele, et herpesega võib nakatada teisi inimesi, võib inimene nakatada ka ise oma teisi kehapiirkondi. Nii lööb herpes vahel välja ka sõrmedel, mistõttu on kätepesu äärmiselt oluline.

Eriti ohtlik on herpese aktiveerumise neljas päev, kui villid hakkavad vesitsema – villides sisalduvas vedelikus on miljoneid herpeseviiruse osakesi. Koorikute moodustumise ajaks väheneb villides olevate viiruseosakeste arv tunduvalt, kuid nakkusohtlik on herpes siiski kogu aeg.

Enamikku herpesevastaseid ravimeid saab ilma retseptita, suurem osa neist leevendavad sümptomeid. Mõned takistavad herpese edasist aktiveerumist ja villide teket. Tuimastavad ravimid aitavad leevendada villide kihelust ja valu. Herpesevillide piirkonda saab niisutada ja pehmendada, et takistada valulike koorikute teket (huulepalsamid).

Viirusevastase preparaadi atsükloviiri suukaudsed ravimivormid on retseptiravimid. Kuid viirust ei hävita organismis lõplikult ka tablettravi. Küll aga saab õigeaegse raviga lühendada haiguse kestust ning vähendada retsidiivide esinemist.