Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta oktoobrikuu Tervis Plussis.

Elu migreeni varjus - mida teha? (3)

Anne Perli, Põhja-Eesti regionaalhaigla neuroloog, 17. detsember 2015 09:27
Foto: PantherMedia / Scanpix
Pulseeriv, teovõimetuks tegev ja justkui allaneelav peavalu! Kas see ongimigreen?

Krooniliste peavalude põhjused on komplitseeritud ja omavahel läbipõimunud. Tihti on ühel inimesel mitu erinevat peavalutüüpi. Iga peavalu pole hoopiski mitte migreen. Paljud kannatavad ravimitest sõltuvate peavalude all, mis tulenevad rohkest ja sagedasest valuvaigistite tarbimisest, mis omandanud peaaegu narkomaanse sõltuvuse ilme.

Tänapäevane elu on intensiivne ja probleemirohke, liiga tugev on edukultus ja seda juba varasest koolieast alates. Tagajärjeks on, et suurt osa Eestimaa inimesi koormab krooniline pingepeavalu.

Migreeni olemus

Samal teemal

Teadus on seisukohal, et migreen on peaaju haigus. Ometi näitavad uuringud sel puhul, et peaaju anatoomilised struktuurid on ilma vähimagi hälbeta. Seetõttu polegi tüüpilise migreeni korral mingit vajadust näiteks kompuuter- või magnettomograafia järele.

Migreeniatakk on aju funktsionaalne häire, mida tekitav laeng saab alguse ajutüve kolmiknärvi tuumast, põhjustades valuretseptorite ülemäärase tundlikkuse. Haiguslik ärritus, levides edasi ajukooreni, põhjustab piirdunud isheemia veresoonte ahenemise tagajärjel (nn aurafaas).

Vabanevad neuromediaatorid (virgatsaine) tekitavad veresooneseintes põletikulaadse turse. Järgneb veresoonte lõtvumine ja laienemine, mida patsient tajub piinava pulseeriva valuna (nn valufaas). Kaasnev iiveldus ja tormiline oksendamine on samuti ajutüvest lähtuvad sümptomid.

Keskmiselt kestab migreenihoog mõnest tunnist kolme ööpäevani. Valu on oma maksimumfaasis pulseeriv, haarates ühe või ka mõlemad peapooled.

Tüüpilisel juhul algavad migreenihood teismeeas sugulise küpsuse saabudes, harvem veel 30ndates eluaastates. Üld­juhul on migreenihood sagedased ja rasked elu õitseaastail. Nende teravus hakkab vähenema 40ndatest alates. Pärilik soodumus ilmneb enam kui poolel patsientidest.

Eksperimentaalmeditsiinis on õnnestunud migreenihoogu positron-emissioon-tomograafia (PET) abil pildiliselt nähtavaks muuta. Nii et see polegi neurootiliste naisinimeste müstiline häda!

Klassikaline migreeniatakk on neljafaasiline.

1. Eelsümptomid. Kogenud migreenihaiged aimavad saabuvat atakki mõned tunnid või päevad ette. Halveneb meeleolu, väheneb töövõime, pea on vatine. Eriti ärritavalt mõjuvad bensiini või kosmeetikavahendite lõhnad. Muutub isu, seni armastatud road on äkki ebameeldivad või ka vastupidi – tekib eriline iha mingi toiduaine järele.

2. Aura. Võõrapärane sõna "aura" tähistab tervet rida neuroloogilisi sümptomeid, mille muster on eri patsientidel enamasti samalaadne. Tüüpilisimad on silmade ja nägemisega seotud nähud: virvendus, sädelevad kujundid või triibud silme ees, vaatevälja mingi osa tumedaks muutumine, nägemistaju halvenemine. Harvem esineb ajutist kõnehäiret, kehapoole tuimust või isegi mööduvat halvatust. Tavaliselt kestab aura vähem kui tund ja taandub täielikult.

3. Peavalu. Valu algab sageli varahommikul, algul on see nõrk, siis süveneb järk-järgult. Maksimaalse nivoo juures omandab pulseeriva iseloomu, tugevnedes dramaatiliselt keha liigutamisel, kummardamisel jne. Tekib iiveldus ja oksendamine. Patsient ei talu tugevaid helisid ega valgust ning eelistab olla pikali hämaras ruumis. Kestab kolmest tunnist paari päevani, kuid üldjuhul mitte üle kolme ööpäeva.

4. Nn migreenipohmell. Valu on vaibumas või taandunud, kuid pea on raske, töö- ja tähelepanuvõime vähenenud.

Migreenihoo vallandajad

Näide elust. 30ndates mees pöördus arsti poole raskete peavaluatakkide tõttu, mis takistasid tema täisverelist osalemist seltskondlikel üritustel. Ülirasked peavalud tekkisid reeglina päeval pärast alkoholi tarvitamist ja muutsid ta teovõimetuks vähemalt kaheks ööpäevaks. Mingid valuvaigistid ei toiminud. Alkoholikogused olid samas väikesed, isegi 100 g kvaliteetveini kutsus esile raske hoo, mistõttu pohmellist selle tavalises mõttes rääkida ei saa. Arsti arvamus: kui ainuke vallandav faktor on nii täpselt teada, siis pole midagi lihtsamat kui elada karskla­sena.

2. Emotsionaalne pinge ja stress. Tugev hingeline läbielamine võib suhteliselt kiiresti vallandada peavalu. Enamasti ei teki hoog mitte pingelise situatsiooni ajal, vaid just pärast pingelangust (eksam, vastutusrikas esinemine vm).

3. Olulised kõrvalekalded tavapärasest ja vajalikust unerežiimist. Kui unedefitsiit võib põhjustada üldist uimasust ja raskustunnet peas, siis migreenihoog võib vallanduda paradoksaalselt just pärast nn ülemagamist.

Näide elust. Patsient töötas kogu nädala ülemäärase pingega, uneajast lisa näpistades. Nädalavahetusel otsustas ta end täielikult välja magada, et kompenseerida kuhjunud unevõlga. Kui ta kella 12–13 paiku ennelõunal ärkas, tabas teda migreenihoog. Arsti arvamus: organismiga tuleb ringi käia heaperemehelikult ja arukalt. Järelemagamine ei suuda korvata organismile tekitatud kahju!

4. Ilm ja keskkond. Oletatakse, et just hele, virvendav või vilkuv valgus, samuti kuumus ja lärm võivad migreenihoo vallandada.

5. Hormonaalsed muutused. Suguline küpsemine, menstruatsioon, rasedus, imetamine, antibeebipillid ja hormoonasendusravi. Enamasti on migreenihaigete naiste jaoks rasedus kuldne aeg, mil peavalud lakkavad peaaegu täielikult. Vaid üksikud lapseootel naised kogevad atakke esimesel kolmel raseduskuul. Seevastu menstruatsioonieelne periood tähendab hormoonitaseme kõikumist organismis, millega kõige muu kõrval kaasnevad ka meeleolu- ja psüühikamuutused. Paljudel on peavalu reeglipäraselt mensese eel või selle esimestel päevadel.

Küllap just need asjaolud on tekitanud arvamuse, et migreen on närviliste naiste kujutletav probleem, mitte aga orgaanilise taustaga haigusseisund.

Migreeniravi

• Paraku on migreen haigus, mida ei saa välja ravida. Kuna tegemist on ajutise terviserikkega, siis on meditsiinilised abinõud keskendunud eelkõige hoo ravile.

• Oluline on teadvustada oma organismi iseärasusi, et mõista, kuidas ja mis toimub. Enese jälgimine aitab probleemiga ker­ge­mini kohaneda. Tuleks läbi kaaluda kõik hoogu vallandada võivad faktorid ja püüda elukorraldust muuta.

• Umbes pooled migreenihaigeist pole kunagi pöördunud ühegi arsti poole, abi leitakse käsimüügiravimeist. Apteegis on suur valik tavalisi valuvaigisteid, mida aga peaks kasutama tavapärasest vähemalt kaks korda suuremas annuses. Kui hoole lisandub enamasti oksendamine, tuleks võtta kohe ataki alguses ka oksendamisvastane tablett.

• Need, kelle hood on sagedasemad ja enam elu häirivad, vajavad ravi ja nõustamist. Kui hood on küll harvad, kuid eba­tavaliselt rasked, võib abi leida spetsiifilistest migreeniravimeist – triptaanidest. Need retseptiravimid on vältimatult tarvilikud migreenihaigeile, kes oma ameti tõttu peavad vahetult suhtlema inimestega (õpetajad, artistid, avaliku elu tegelased jne). Positiivset efekti kogeb umbes 90% patsientidest.

Erakorraline abi

Erakorraline abi migreenihoo ajal võib olla vältimatu, kui hoog on üliraske, oksendamine lakkamatu või kui hoog kestab üle kolme päeva, vaibumise märke näitamata. Murettegevaks tuleb pidada ka olukorda, kui aura sümptomid ei taandu umbes tunni jooksul nagu tavaliselt, vaid jäävad püsima. Rahustavalt peaks mõjuma teadmine, et ajuinfarkti võimalus parimais aastais on küllaltki tühine.

Teistsugune on olukord siis, kui inimest vaevab auraga migreen. Kui hormonaalseid kontratseptiive tarvitav naine on suitsetaja, kasvab ajuinfarkti võimalik risk 4–6 korda. Enamik juhtivaid neurolooge hormoontablette auraga migreeni korral ei soovita. Nõu tuleb pidada günekoloogiga.

Neuroloogiga peaks konsulteerima, kui mingid asjaolud seavad tavalise migreeni diagnoosi kahtluse alla. Ka mööduva halvatuse ja auraga migreen vajaks vähemalt kord elu jooksul piltdiagnostilist uuringut. Sagedasim närviarsti külastamise põhjus on siiski hoogude kasvav sagedus, mis hakkab elu tõsiselt segama.

Olukorra hindamiseks oleks otstarbekas juba esimesel külastusel võtta kaasa nn peavalupäevik, kus on kalendrisse märgitud peavalupäevad, võimalikud välismõjurid, valude intensiivsus jne.

Samal teemal

13.06.2017
Peavalud räsivad lapsi järjest enam – mida teha?
18.05.2016
Viis märki, et aeg on oma tervise nimel beebipillide tarvitamine lõpetada
26.02.2016
TARKUS ESIEMADELT: pane peavalu raviks kapsaleht pähe!
10.12.2015
Kuidas pidevast peavalust paraneda?