Foto: Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Keha
14. detsember 2015, 16:10

Iga “gripp” EI OLE gripp

Kured läinud - kurjad ilmad. Haned läinud - „gripihooaeg“ on saabunud. Kas peita end muru tärkamiseni koju voodi alla või on ka paremaid viise, kuidas end gripi eest kaitsta? Milline “gripp” on päris gripp? Kummutame müüte ja toome selguse!

Käes on sügis ja see toob endaga kaasa sagenenud haigestumise ülemiste hingamisteede infektsioonidesse, mida igapäevaelus sageli nimetatakse gripiks. Siiski on gripp gripiviiruste (A, B ja C) poolt põhjustatud iseseisev haigus. Respiratoorsele infektsioonile iseloomulikke sümptomeid (palavik, kurguvalu, köha jne) põhjustavad sagedamini paragripi-, RS-, korona- ja adenoviirused. Nende poolt esile kutsutud haigused on kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused. Näiteks Terviseameti andmetel registreeriti Eestis 2014. aastal 158 260 haigusjuhtu, mis moodustasid 89,4% kõigist registreeritud nakkushaigustest. Sellise tohutult laialdase leviku põhjuseks on nende viiruste suur nakkavus ja haigustekitajate suur  erinevate serotüüpide arv.

Respiratoorseid viirusinfektsioone nimetatakse rahvasuus ka  “külmetushaigusteks” (ingl common cold). See nimi on eksitav, sest arvukad katsed vabatahtlikega ei tõesta külmetuse seost nende haiguste tekkega. Haigestumuse tõus esineb tõepoolest külmematel aastaaegadel (sügis, talv, varakevad), kuid seda seostatakse pigem inimeste suurema asustustihedusega kinnistes ruumides. Samuti võib kahjustada külm inimeste kaitsebarjääre ja seetõttu põhjustavad põletikke meie enda normaalsesse mikroobikooslusse kuuluvad bakterid.

Tõsine nakkushaigus

Gripp ise on tõsine nakkushaigus, mis võib vajada hospitaliseerimist ja anda raskeid tüsistusi (kopsupõletik,  keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik, südamelihase põletik jne) ja isegi surma.  Näiteks gripi hooajal 2014/15 hospitaliseeriti raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu 653 inimest. Hospitaliseeritutest 70% moodustasid täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid ning 10-100 aastastest patsientidest vajas intensiivravi kokku 44. Kuue haigla andmetel suri gripi tõttu 21 inimest, kellest kuus said nakkuse arvatavasti haiglast. Kuigi ka gripi korral võivad esineda eelpoolmainitud respiratoorse infektsiooni tunnused, on selle korral peamisteks sümptomiteks kõrge palavik ja pea, lihaste ning liigeste valulikkus. Rohkem on ohustatud immuunpuudulikkusega inimesed ja riskirühmadesse kuuluvad rasedad, eakad ja lapsed. Alla aastastel võivad kõrge palaviku ajal tekkida krambid.

Lisaks võimalikule raskele haiguskulule iseloomustab grippi (va C) selle epideemiline või isegi pandeemiline (väga massiline) levimine. Suuremad pandeemiad on olnud 1900., 1918., 1946., 1957. ja 1968. aastatel. 1918. aastal olnud pandeemia nõudis 20 miljonit inimelu, 1957. aastal põdes haigust rohkem kui 2/3 maakera rahvastikust. Viimase pandeemia ajal haigestus CDC (Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus) hinnangul 2009 aprillist kuni 2010 aprillini 43-89 miljonit inimest, kellest ca 8 870 – 18 300 surid. Terviseameti andmetel haigestus Eestis 2014/2015 hooajal (jaanuar, veebruar) grippi ca 55 000 kuni 60 000 inimest.

Igapäevaselt kasutatakse ka igasuguse iivelduse, oksendamise ja kõhulahtisuse kohta terminit "kõhugripp". Nn tõelise gripiga pole sellel mingit seost. Tegemist on enamasti küll viirushaigusega, kuid nende põhjustajad on peamiselt rotaviirus, Norwalk ehk norvoviirus, astroviirus ja adenoviirused (tüüp 40, 41 ja 42).   Haigus algab tavaliselt järsku ning sellega kaasnevad iiveldus, oksendamine, vesine kõhulahtisus, peavalu, lihasvalud, külmavärinad ning üldine nõrkustunne. Tavaliselt mööduvad haigusnähud iseeneslikult mõne päeva jooksul. Siiski on vajalik jälgida vedeliku tasakaalu.

Spetsiifilist ravi respiratoorsete infektsioonide ja „kõhugripi“ vastu ei ole. Siiski on olemas spetsiifiline gripivastane ravi, aga seda rakendatakse vaid peale haiguse laboratoorset diagnoosimist.  Kuna kõik eelpoolkirjeldatud haigused on nakkavad (va sekundaarsed infektsioonid),  siis soovitab Terviseamet viirusnakkuste põdejatelkoju jääda ja ennast terveks ravida. See on oluline mitte ainult nakkuse leviku vältimise, vaid ka tüsistuste vältimise seisukohalt. Lisaks soovitatakse köhides ja aevastades katta nina ja suu salvrätiga, sagedast kätepesu ning silmade puudutamise vältimist. Nakatumise vältimiseks tuleks nn gripi hooajal vältida rahvarohkeid kohti või kogunemisi. Siiski on grippi haigestumise vältimiseks  võimalik lasta ennast vaktsineerida.

Võimalus vaktsineerida

Tervishoiutöötajatena ning tudengitena praktikakeskkonnas viibides peaks gripi vastu vaktsineerimine olema igaühe südameasjaks. Nii ei kaitse me mitte ainuüksi ennast, vaid ka patsiente. Selline kaitse ei ole ainult otsene, vaid toimib ka nn elukondliku immuunsuse tekkimise kaudu. Mida rohkem on immuunseid inimesi, seda väiksem on võimalus haiguse levikuks. Ennast gripi vastu vaktsineerides saame me kaitsta ka kõige nõrgemaid: eakaid, väikelapsi ja madala immuunsusega patsiente, kellel võib haigus sagedamini lõppeda tüsistuste tekke ning isegi surmaga. Gripi vastu vaktsineerimiseks on parim aeg sügis-talvel (just nüüd!!!), kuna siis kujuneb immuunsus enne gripi epideemilist levikut. Vaktsineerimine annab kaitse üheks aastaks ja igal aastal vaktsiini koostist muudetakse. Seega soovitatakse end igal aastal vaktsineerida, kuigi edaspidi on loodetavasti kättesaadav pikemat immuunsust andev vaktsiin. Vaktsineerimise sooviga saate pöörduda näiteks oma pereõe poole või Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkuskabinetti.

 

Ingel Ilves ja Deisi Pütsepp on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava IV kursuse üliõpilased, Ülle Parm on sama kooli õppejõud

 

Artikkel ilmus esmakordselt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakirjas Tervist!