2015. aasta kolmandas kvartalis müüdud vererõhuravimite statistika järgi kirjutatakse kõige sagedamini Eesti inimestele välja metoprolooli, enalapriili, amldodipiini, nebivolooli ja telmisartaani sisaldavaid ravimeid. Südame-veresoonkonna haigused, sealhulgas kõrgvererõhutõbi ehk hüpertensioon on krooniline terviseprobleem, mis on oma tüsistustega Eestis haigestumuse ja surma üks peamiseid põhjuseid. Kõrge vererõhk on insuldi, südameinfarkti ja enneaegse surma oluline riskitegur.
Hüpertensiooni esineb enam kui kolmandikul arenenud riikide elanikest ning seda esineb enam kui 60% Eesti eakatest. Hüpertensiooni varase avastamise, elustiili muutuse ja ravimite abil on võimalik tüsistuste esinemissagedust oluliselt vähendada. Ravimid tähendavad patsiendile aga pidevaid kulutusi.
Nii nagu igas teises ravimiklassis erineb toimeaine piires märkimisväärselt ka hüpertooniaravimite eest patsiendi poolt makstav summa. Seega on patsiendil endal võimalik teha valikuid erinevate hindadega ravimite vahel ning tulenevalt oma valikust säästa ainuüksi ühe ravimi pealt aastas kümneid eurosid.
Sama toimeainega ning samas ravimvormis ravimeid on Eestis müügil erinevatelt ravimitootjatelt. Kõik need vastavad toime, ohutuse ja kvaliteedi osas ühesugustele nõuetele ning erinevus patsiendi jaoks seisneb peamiselt hinnas.
Retseptid on enamasti toimeainepõhised
Kõikides ravimites on toimeaine, mis ravib või leevendab haigust ning abiained, mis on vajalikud selleks, et toimeaine oleks manustatav soovitud kujul (tabletina, salvina, aerosoolina). Abiained annavad ravimile maitse ja välimuse. See kehtib nii käsimüügi- kui ka retseptiravimite kohta. Toimeainepõhine retsept tähendab, et retseptil on kirjas toimeaine, mitte ravimi kaubanduslik nimetus. Möödunud aastal väljastati nõnda 86% kõikidest ravimitest.
Eesti õigusaktides on sätestatud arstide kohustus kirjutada ravimeid välja toimeainepõhiselt, apteekide kohustus hoida müügil kõige soodsaimaid ravimeid ning apteekrite kohustus inimesele esmalt just soodsamasse hinnaklassi kuuluvaid sama toimeainega ravimeid pakkuda. Igaühel tasub ka endal ravimite väljakirjutamise ja väljastamise protsessis aktiivselt osaleda. 2014. aastal oleksid patsiendid saanud teha soodsamaid valikuid umbes 11 miljoni euro ulatuses.
Kuigi üldiselt on määratud toimeaine piires erinevate ravimpreparaatide vahetamine ohutu, ei saa välistada, et arst peab meditsiinilistel põhjustel retsepti koostama pakendipõhiselt ehk retseptile kirjutatakse konkreetse tootja kindla preparaadi nimetus.
See võib olla põhjendatud näiteks siis, kui tegemist on bioloogilise ravimiga, kitsa terapeutilise vahemikuga ravimiga või esineb tõendatud ülitundlikkus teiste sama toimeainega ravimite abiainete suhtes. Patsient võib alati arstilt ja apteekrilt selguse saamiseks nende asjaolude kohta selgitusi küsida.
Riigiportaalis saab kulutustel silma peal hoida
Riigiportaalis eesti.ee on võimalik hõlpsalt veenduda, kas retsept kirjutati välja toimeainepõhiselt ja kas ostetud ravim kuulus hinnalt soodsamate hulka.
Toimeainepõhiselt koostatud retseptil on märge "Toimeainepõhine" (Retsepti detailinfo ->Andmed arsti juures ->Pakendi kood, nimetus, arv). Konkreetse pakendi valikul on näha arsti põhjendus, miks just selle tootja konkreetne ravim oli inimesele antud juhul vajalik (Andmed arsti juures ->Asendamatuse põhjendus). Juba välja ostetud retseptide puhul on retsepti andmete kohal näha infot, kas ostetud ravim kuulus soodsamasse gruppi või oli ruumi kokkuhoiule.
Võimalikku säästu patsiendile ehk konkreetset summat on võimalik näha detailvaates (Retsepti detailinfo->Andmed apteegis->Võimalik sääst). Samuti näeb patsient apteekri sisestatud selgitust inimese kallima ravimi valiku kohta (Andmed apteegis->Apteekri lisaselgitus).
Riigiportaalis on võimalik vaadata ka ülejäänud retseptide infot – millised retseptid on kehtivad, kes on olnud ravimite ostjaks, milliseid ravimeid on ostetud jne. Portaali saab siseneda ID-kaardi, mobiil-ID või pangalinkide abiga.
Kommentaarid