Video: Mari Luud
Treenimine
15. detsember 2015, 15:40

ÕHTULEHE VIDEO | TRX – 45 sekundit pingutust

Salapärase nimega TRX paneb proovile ka kogenud treeninghundid. Intensiivne pingutus saavutatakse kõigest laest rippuvate rihmade ja oma keharaskuse abil.

Treener Siim Kelner ütleb, et TRX on funktsionaalne treening, kus kasutatakse spetsiaalseid rihmasi ja oma keharaskust. "Rihmadest hoitakse kinni ja sooritatakse erinevaid harjutusi. TRX-l on lugematul arvul võimalusi, milliseid harjutusi soovitada.

Igaüks leiab endale kindlasti sobiva koormuse, sest sõltuvalt oma keharaskusest on võimalik kehaasendit sättida ja harjutus enda keha jaoks paiga kohendada."

Trennisaali jõudes jagabki treener esmalt osalejatele rihmad, mis tuli laes oleva toru külge siduda. Natuke aega ning kõigil ongi rihmad valmis, vali muusika läheb käima ning trenn võib alata. Järjekordselt alahindasin üht moodsa nimega trenni. Mõtlesin, et kui raske tund aega mingite rihmadega võimlemine ikka saab olla? Tuleb välja, et päris raske. Järgmisel öösel tundsin isegi voodis külge pöörates oma valulikke kõhulihaseid.

Aga kõigest järgemööda.

Esmalt teeme rihmade abil tagasihoidliku soojenduse. See on nii lihtne, et ma jõuan veel rohkem veenduda, et kuigi keeruline järgnev tund olema ei saa. Pärast soojendust trenn aga alles algab. Hakkame tegema 45-sekundilisi harjutuste seeriaid. Mõned harjutused tuleb teha püsti seistes, mõned pikali olles ja mõned näiteks käte peal seistes, jalad samal ajal rihmade sees. Pooleli jätta 45-sekundilist pingutamist ei tohi.

"See on nii lühike aeg, selle jõuate kõik ära pingutada," julgustab treener. Kui enam kuidagi ei jõua, saab üle minna lihtsamale versioonile, aga pooleli jätmine ei ole variant. Kui vaadata, kuidas kõik teised pingutavad ega siis ei tekigi erilist soovi ise asjale käega lüüa.

Mulle tundub, et harjutused lähevad iga treeningminutiga raskemaks, sest järjest rohkem tuleb nende tegemiseks kasutada kõhulihaseid, mis osutubki minu raskeimaks katsumuseks. Kuigi sain kõigi harjutustega enam-vähem hakkama, olid just kõhulihaste pingutamist nõudvad harjutused kõige keerulisemad.

"Lihtsalt öeldes on see keskkoha treening," tõdeb Kelner. "Seda treeningut on väga raske sooritada vale kehaasendiga, sa pead kogu aeg oma kehaasendit kontrollima. Kogu keha saab koormust, aga eelkõige on rõhk korrektse kehaasendi säilitamisel."

Vahepeal tekib sõna otseses mõttes küsimus, millesse ma end küll mässinud olen. Nimelt tuleb osade harjutuste sooritamiseks nöörid poolde sääre kõrgusele rippuma reguleerida, enda labajalad sealt kuidagi läbi pista, end siis kõhuli pöörata ning siis hakata harjutust tegema. Tuleb seista sirgete käte peal ning rihmadele toetuvad jalad enda kõhu alla tõmmata. Kirjeldus kõlab ilmselt segase ja keerulisemana, kui asi tegelikult on. Abivalmis treener näitab alguses harjutuse ette ja käib siis mööda saali ringi ning juhendab inimesi.

Omanäoline treening TRX on alguse saanud USA mereväes. "Sõduritel polnud võimalust treenida. Oli vaja midagi välja nuputada," kirjeldab Kelner. "Võeti siis sellised rihmad ja asetati allveelaevas kuskile konksu või tankitoru külge ja tehti harjutusi. Sealt levis see edasi individuaaltreeninguks. Alguses harjutati seda rohkem kodus. Hiljuti on see levinud ka spordiklubidesse rühmatreeninguks."

Pärast trenni olen korralikult väsinud. Kergete killast need 55 minutit kindlasti polnud. Peale väsimuse ma samal päeval lihasvalu ei tunne. Isegi järgmisel päeval ei anna midagi eriti tunda, kui välja arvata kõhulihased. Kuskilt külje pealt on ka mingid lihased valusad. TRX võtab siiski päris palju lihasgruppe läbi, mida tavaliselt eriti pingutama ei tea.

"Maksimaalset jõudu seal ei arenda, aga jõuvastupidavust küll, et sa kestaksid teatud aja. Harjutuse kestus on 45-60 sekundit endale sobivas tempos," räägib treener, et kõige olulisem on vähemalt 45 sekundit vastu pidada. Kuigi trenn võib esialgu raskusega ehmatada, usub Kelner, et see on jõukohane ka vähem sportlikele inimestele.

"Iga rühmatreeningu eesmärk on see, et inimene saaks seda kaasa tegema tulla. Inimene peaks teadvustama nii endale kui treenerile, et ta on seal esimest korda," tõdeb Kelner. "Peab küsima treeneri käest, mida ma pean tegema, kuidas ma pean tegema. Sellest tulenevalt teab treener sellega arvestada ja anda inimesele kergemaid koormusi, teda jälgida. Nii on terve see protsess inimese jaoks mugavam ja valutum.

Selge see, et esimene trenn on alati raske, aga kui tulla järgmine kord ja järgmine kord, siis lõpuks tekib nauding. Sellest võib saada elustiil."