Tohoh! Mehed ja naised ei näe asju ühtemoodi?

Õhtuleht.ee

Naised on paremad värvide eristajad, samas suudavad meeste silmad edukamalt kiiresti liikuvaid objekte tabada ning näha detaile, mis võib olla on seotud koriluse ja küttimise aegadest pärineva evolutsioonilise kohanemisega.

Uuringus, mida juhtis Brooklyn´i kolledži psühholoogia professor Israel Abramov, sooritasid normaalse nägemisega noored täiskasvanud mehed ja naised erinevaid teste.

Värvidega seotud katsetes kippusid mehed ja naised samu objekte erinevalt kirjeldama, vahendab National Geographic. Teadlased arvavad, et nad teavad, miks see nii on.

Uuringu meeskond jõudis järeldusele, et mehed vajavad naistega võrreldes veidi pikemat valguse lainepikkust, et näha samasugust tooni nagu naised. Kuna pikemaid valguse lainepikkuseid seostatakse nö soojemate värvidega (näiteks oranž), siis võivad meestele tunduda toonid punakamad kui naistele. Samuti on näiteks rohi peaaegu alati naiste jaoks rohelisem kui meeste jaoks, sest rohelised objektid näivad meestele natuke kollasemad.

Lisaks avastati, et mehed on vähem vilunud eristama teiste hulgast siniseid, rohelisi ja kollaseid tooni. Mehed suutsid kiiresti muutuvas keskkonnas tuvastada kaugelt üksikasju, eriti hästi jälgida peenikesi, kiiresti liikuvaid ja vilkuvaid valgusvihke. Uuringu meeskond ütles, et sellise eelise tingib nägemise eest vastutavate neuronite arv vastava ajukoore osas. Nad selgitasid, et meestel on sünnipäraselt vastava ajukoore osas 25% rohkem neuroneid kui naistel.

Kas see on evolutsiooni töö?

Meeskond ütles, et tulemused toetavad niinimetatud jahimehe-koguja hüpoteesi, mis väidab, et mehed ja naised on arenenud erinevate psühholoogiliste võimetega, et kohastuda oma eelajalooliste rollidega.

Uuring näitas, et meestel on oluliselt kergem märgata detaile ja kiiresti liikuvaid objekte, sest nende jahti pidavatel esivanematel oli vaja kaugelt märgata kiskjaid ja loomi, mida saagiks püüda ning seetõttu oli tekkinud ka oskus kategoriseerida selliseid objekte kiiremini. Seevastu naiste eripärad võivad tuleneda eelajaloolisest korilusest, kus naistel oli oluline märgata lähedal paiknevaid ja käega katsutavaid objekte nagu näiteks metsamarju.

Artikli tõlkis Eliise Ott, artikkel ilmus esmakordselt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakirjas Tervist!