Keha

Vaktsiiniga välditav surmapõhjus number üks täiskasvanute seas on pneumokokk-nakkus (5)

Õhtuleht.ee, 17. detsember 2015 14:35
Foto: PantherMedia / Scanpix
Igal aastal haigestub Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel pneumokoki poolt põhjustatud haigustesse maailmas ligi 11 miljonit alla 5-aastast last ja sureb ligi 2 miljonit isikut.

Keskmine pneumokokk-nakkuse haigestumus võib Eestis hinnanguliselt aastas olla ligi 14 juhtu 100 000 inimese kohta. Euroopa Liidus oli 2012. aasta andmete kohaselt keskmine haigestumus 5,2 juhtu 100 000 inimese kohta aastas.

Kõige haavatavamad on väikelapsed, eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed.

Täiskasvanutel soodustab pneumokokk-nakkusesse haigestumist vananemisega kaasnev immuunsüsteemi nõrgenemine, mistõttu muutub inimene nakkustele vastuvõtlikumaks. Kroonilistel südame- ja kopsuhaigetel ning diabeetikutel on kuni 6 korda suurem risk ja vähipatsientidel kuni 48 korda suurem risk ning astmaatikutel 4 korda suurem risk haigestuda raskesse pneumokokk-haigusesse. Ainuüksi suitsetamine kasvatab riski 4 korda.

Samal teemal

Terved täiskasvanud võivad pneumokokiga nakatuda väikelaste või teiste täiskasvanutega suheldes. Pneumokoki põhjustatavaid haigusi on võimalik vältida vaktsineerimisega.

Pneumokokk on üks peamisi bakteriaalse kopsupõletiku põhjustajaid täiskasvanutel.

Pneumokokk ehk Streptococcus pneumoniae on bakter, mis võib tekitada keskkõrva-, kopsu- ja ajukelmepõletikku nii lastel kui ka täiskasvanutel. Pneumokokk võib paljuneda inimese ninaneelus ka ilma haigust põhjustamata. Seda nimetatakse bakteri kandluseks. Teada on, et kui pneumokokibakterid on inimese organismi koloniseerinud ja inimene nakatub gripiviirusesse, on bakterite levik keha teistesse osadesse tõenäolisem. 1 nädal pärast gripiviirusega nakatumist on risk haigestuda pneumokoki poolt põhjustatud kopsupõletikku ligikaudu 100 korda suurem.

Pneumokoki levimine ühelt inimeselt teisele toimub peamiselt köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel ja rääkimisel tekkivate piiskade kaudu. Tiheda inimestevahelise kontakti korral (nt tööl, üritustel, lasteaias, koolis, hooldekodudes jne) on nakatumise võimalus suur. Teatud juhtudel võivad pneumokokid liikuda ninaneelust teistesse kehapiirkondadesse, kus nad võivad nii lastel kui ka täiskasvanutel põhjustada raskeid haigusi, mis võivad lõppeda invaliidistumise või surmaga. Kui pneumokokk satub kopsu, verre või ajukelmetele, siis on tegemist raske haigestumisega (invasiivne pneumokokknakkus).

Kroonilisi haigusi põdevate inimeste seas on kopsupõletik kõige levinum ja ühtlasi ohtlikem haigus, mida pneumokokk tekitab. Kõigist kopsupõletikest on üle 50% põhjustanud just pneumokokid ja neid põetakse igas vanuses. Kopsupõletiku teket soodustavad vananemisel organismi üldise kaitsevõime alanemine, kaasnevad kroonilised haigused, suitsetamine. Kopsupõletiku peamised sümptomid on palavik ja köha. Pneumokokkide põhjustatud kopsupõletikuga kaasneb kiire kehatemperatuuri tõus, nõrkus, külmavärinad, iseloomulik on torkiv valu rindkeres. Hingamine võib olla vilistav ja hingeldav. Vaatamata väga headele ravivõimalustele surrakse kopsupõletiku tagajärjel ka 21. sajandil. Veremürgistuse puhul on tegemist haigusseisundiga, mida tekitavad veres esinevad eluvõimelised bakterid. Raske veremürgistusega kaasneb vähemalt ühe organi puudulikkus, sageli neerupuudulikkus, esineda võib ka südamepuudulikkus. Veremürgistuse puhul on kriitilise tähtsusega kiire ja adekvaatne ravi.

Ajukelmepõletik on pneumokokknakkuse kõige raskem, kuid harva esinev kliiniline avaldus. Ajukelmepõletiku tundemärgid on kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus, teadvushäire, oksendamine, iiveldus ja loidus. Ajukelmepõletikule võib eelneda ülemiste hingamisteede viirusnakkus. Haigusnähud kujunevad tavaliselt kiiresti.
Ajukelmepõletikku ravitakse haiglas.

Ägedat keskkõrvapõletikku saab ravida antibiootikumidega. Eriti peavad vaktsineerimise peale mõtlema pneumokokk-haigustest ohustatud riskirühmad:
• lapsed, kes põevad sageli hingamisteede haigusi;
• alla 5-aastased lapsed, kellel on viimase 3 kuu jooksul esinenud keskkõrvapõletikku;
• alla 5-aastased lapsed, kes käivad lasteaias;
• alla 2-aastased lapsed, kes viimase kolme kuu jooksul on saanud vähemalt üks kord antibiootikumravi;
• enneaegsed ja väikese sünnikaaluga vastsündinud;
• krooniliste südameprobleemidega inimesed;
• inimesed, kellel seisab ees sisekõrvaimplantaadi või elundi siirdamise operatsioon;
• isikud, kes elavad hoolekandeasutustes;
• inimesed, kes põevad vähki, astmat, diabeeti, kroonilisi kopsu-, südame-, maksa- ja neeruhaigusi, immuunpuudulikkust, ka HIVi;
• 65-aastased ja vanemad.

Eestis jõudis pneumokoki tõttu haigestunuid 2012. aastal arstide vaatevälja peaaegu 2 korda rohkem kui 2011. aastal ning esines ka surmajuhte. 2013. aastal jätkus haigestumuse kasv. Seega on pneumokokk-nakkusesse haigestumine Eestis kasvuteel. Haigestunud inimene ohustab teisi inimesi, kõigepealt pereliikmeid, sõpru ja töökaaslasi. Täiskasvanud võivad olla nakkusallikaks lastele ja eakatele. Nakatuda võivad ka noored ja terved inimesed. Selle vältimiseks on oluline järgida tavalisi hügieeninõudeid. Pneumokokk-haigusi on võimalik vältida vaktsineerimisega.

Vaktsineerimine vähendab märkimisväärselt haigestumise riski, raskete tüsistuste tekkimist ja suremust. Vaktsineerimise järel tekkinud reaktsioonid (punetus, ärritus, õrn valu, väike palavik, kerge lööve, isu vähenemine) on harvad ning mööduvad mõne päevaga. Vaktsineerimine tuleb edasi lükata isikutel, kellel esineb kõrge palavikuga kulgev haigus. Vaktsineerimisest saadav kasu on oluliselt suurem kui kõrvaltoimete risk. Pneumokokkvaktsiinid ei ole elusvaktsiinid, vaid inaktiveeritud vaktsiinid. Eestis saadaolevad pneumokokivastased vaktsiinid ei kuulu riiklikku immuniseerimisprogrammi. Vaktsiini eest tuleb tasuda patsiendil. Kuigi ükski vaktsiin ei paku alati sajaprotsendilist kaitset, lisab vaktsineerimine kvaliteetselt elatud aastaid ja pakub perele kindlustunnet. Kaasaegsed vaktsiinid on turvalised ja tõhusad.

 

Artikkel ilmus esmakordselt BENU ajakirjas "Ilu ja Tervis" (detsember 2015), mis on saadaval kõigis BENU apteekides.

Samal teemal

05.01.2016
Millest on abi viirusnakkuste korral?
30.12.2015
Ministeerium soovib muuta perearstide visiidid vastsündinute koju kohustuslikuks
22.12.2015
2017. aastal peaks rakenduma e-immuniseerimispass
17.12.2015
Kuus hügieenitarvet, mida terve püsimise huvides ära eales sõbraga jaga