Foto: PantherMedia / Scanpix
Hea nõu
21. detsember 2015, 10:30

Vereanalüüsid tervise eest kõnelema (1)

Organismi tervislikku seisundit tuleks ka kaebuste puudumisele vaatamata 1-2 aasta tagant kontrollida, sest nii on võimalik potentsiaalsetele tekkivatele terviseriketele varakult jälile saada. Kuid verepõhiselt on võimalik kontrollida tuhandeid erinevaid näitajaid - millised võtta, millised jätta?

Selleks, et ka tavainimene suudaks keerulises analüüside rägastikus orienteeruda, on laboriarstid koostöös pere- ning eriarstidega kokku seadnud hulga erinevaid analüüside pakette. Laboris pakutakse nii üldist tervislikku seisundit hindavaid pakette kui ka organismi spetsiifilisemate küsimustega tegelevaid paneele.

13 analüüsist koosnev synlab Eesti Terviseriski pakett

Järgnevalt kirjeldatakse 13 analüüsist koosneva synlab Eesti Terviseriski paketi sisu.

Nimetatud 13 analüüsi annavad ülevaate immuunsüsteemi vastupanuvõimest, ainevahetuses osalevate organite seisundist ning põhivitamiinide ja mineraalide varudest. Lisaks saab nende analüüside põhjal hinnata erinevaid terviseprobleeme – infektsioone, põletikku, aneemiat (kehvveresust), lipiidide või süsivesikute ainevahetushäireid (nt suhkruhaigust) ning ühtlasi on see abiks ka reumatoidartriidi tuvastamisel.

Hemogramm ehk nn verepilt on kõige levinum vereanalüüs, mis näitab vere hemoglobiini ning erinevate vererakkude sisaldust. Selle abil saab hinnata vere hapniku transpordivõimet ning diagnoosida aneemiat, infektsioone ja põletikku. C-reaktiivne valk on põletikumarker, mida sünteesitakse maksas. Nii hemogrammi kui ka C-reaktiivset valku saab kasutada reumatoidartriidi diagnoosimiseks.

Glükoosi (veresuhkrut) ja glükohemoglobiini (glükoosi keskmist väärtust proovivõtule eelneva 6 kuni 8 nädala jooksul) määratakse diabeedi diagnoosimiseks. Glükoosi kõrged väärtused veres viitavad suhkruhaigusele, madalad väärtused võivad esineda juhul kui toiduga saadud süsivesikute kogus ei ole füüsilisele koormusele piisav.

Glükohemoglobiini abil jälgitakse diabeedi haiguskulu ning hinnatakse, kas inimesel on kõrgenenud risk diabeedi tekkeks.

Maksa seisundit peegeldab analüüs nimega alaniini aminotransferaas. Selle näitaja kõrvalekalle normaalsest võib olla tingitud maksahaigustest, ülekaalulisusest, alkoholismist, teatud ravimite tarvitamisest, aga ka tõsiste põletuste, skeletilihaste kahjustuse ja tugeva füüsilise koormuse korral. Kreatiniin seerumis aitab hinnata neerude töö intensiivsust ja neerukahjustusi. Kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) sisalduse määramine sobib hästi kilpnäärmehaiguste uuringuks.

Meie organismi lipiidide (kolesterooli, HDL-kolesterooli, LDL-kolesterooli ning triglütseriidide) tasakaalus esinevad võivad põhjustada mitmesuguste haiguste, eelkõige südame-veresoonkonna haiguste väljakujunemist. Ferritiin näitab organismi rauavarusid ja aitab hinnata aneemia ehk kehvveresuse riske. Normaalne D-vitamiini tase on oluline luude ja hammaste arenguks, aga ka lihassoorituse ja vastupanuvõime sobivaks toimimiseks.

Vereanalüüsid ja reumatoidartriit

Reumatoidartriidi diagnoosimise esmaseks uuringuks on vereanalüüs. Haiguse korral näitab vereanalüüs eelpool loetletud põletikunäitajate (osa hemogrammi komponentide, C-reaktiivse valgu) ning lisaks erütrotsüütide settereaktsioon tõusu ja veres esinevad streptokokkide vastased antikehad. Reumatoidfaktor on antikeha, mis reumatoidartriidi puhul väga sageli esineb, kuid selle olemasolu veres ei tõesta tingimata reumatoidartriiti, kuna seda esineb ka paljude teiste haiguste puhul ja ka tervetel inimestel, eriti vanemas eas.

Reumatoidfaktori hulk veres ei näita haiguse aktiivsust ning selle korduv määramine pole üldiselt vajalik. Reumatoidartriidi puhul kontrollitakse analüüse, mis väljendavad maksa ja neerude (alaniini aminotransferaasi ja kreatiniini) funktsiooni. Lisaks on diagnoosimisel oluline hinnata tsüklilise tsitrulleeritud valgu vastaste antikehade olemasolu, mis on reumatoidartriidile üsnagi ainuomane. Koos reumatoidfaktoriga on see analüüs väga oluline reumatoidartriidi äratundmiseks varase artriidi faasis.

Laborianalüüsid on üks võimalus hinnata oma tervislikku seisundit või haiguste tekkimise riski. Analüüse on soovitav teha iga 1-3 aasta tagant ja seda olenevalt inimese vanusest, teiste riskitegurite olemasolust ning analüüside tulemustest.

Laborianalüüse on võimalik ise tellida minu.synlab.ee lehelt ja alternatiivina võib külastada synlab Eesti laboreid üle Eesti. Vereanalüüsid on vaid üheks tööriistaks tervise testimiseks. Need ei garanteeri kõikide terviseprobleemide puudumist ning ei asenda häid suhteid oma pere- või eriarstiga.

 


Annika Jürimäe on synlab Eesti laborispetsialist, artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas ReumaKiri (sügis/2015)