Uudised

Aasta arst 2015 Peep Talving: "Oleme väikese investeeringu juures taganud inimestele päris turvalise arstiabi." (5)

Silja Paavle, 22. detsember 2015, 06:00
Aasta arst 2015 Peep TalvingFoto: Stanislav Moškov
"Rohkem tolerantsust ja viisakust, vähem alkoholi, rohkem enesest hoolimist ja enda hoidmist – siis on võimalik, et Eesti inimeste traagilised suremusnumbrid vähenevad," paneb kirurg Peep Talving kõigile südamele.

Põhja-Eesti regionaalhaigla kirurgiakliiniku ülemarst, Tartu ülikooli arstiteaduskonna õppejõud ning Tartu kirurgiakliiniku arst-konsultant Peep Talving (50) pärjati eile aasta arsti tiitliga.

Peep Talving on 14., kes on Eesti Tervise Fondi eestvedamisel välja antava tiitli pälvinud. Tänavu tehti valik paarisaja arsti seast, kelle olid välja pakkunud portaali arst.ee lugejad ja žürii koosseisus Evelin Ilves, Eesti Tervise Fondi juhataja Eero Merilind ja Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa.

Kuidas te end tunnete pärast nii tähtsa auhinna saamist?

Mulle oli see natuke ootamatu, sest olen tänavu mitu tunnustust saanud. Minu jaoks oleksid tervishoius nagu mesinädalad saabunud, kõik tunnustused tulevad ühel aastal. Aga ehk tuleb ka rahulikumaid aegu, ma eeldan.

Teil on seljataga rahvusvaheline karjäär. Kas Eesti eristub kuidagi teistest paikadest?

Haiged on küll väga erinevad. Rootsiga on Eesti patsiendid sarnased, kuid Lõuna-Aafrika patsientidest näiteks väga erinevad. Sealsed patsiendid on räsitud vigastustest – kuulihaavadest ja noahoopidest.

Samuti on seal arvukalt kindlustamata haigeid. Samamoodi on Ameerika Ühendriikides rohkem teravaid traumasid, rohkem noahaavu ja kuulivigastusi. Eestis tegelen ma põhiliselt eri- ja üldkirurgiaga, traumat on siin vähem. Aga oleme mõistagi ka traumapatsientideks valmis.

Samas on Eestis vigastussurmadesse suremus, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega kolmandiku võrra suurem?

Eestis on Eurostati (Euroopa Komisjoni statistikaameti – S. P.) raporti andmeil kõiki vigastussurmasid, võrreldes Euroopa Liidu riikidega kolmandiku võrra rohkem. See ei tähenda aga vaid traumasid, sinna hulka on arvestatud ka külmumised, mürgistused, uppumised ja muud seesugused.

Mis valmistab teile kui kirurgile tervishoiusüsteemis muret?

Tegelikult peaksin mainima siin hoopis häid asju. Näiteks seda, et Eesti keskmine eluiga on paarikümne viimase aastaga tõusnud üle kümne aasta nii meestel kui ka naistel. Hea on see, et mul kui kirurgil on tööks kõik vajalikud asjad olemas, muret ei valmista mulle miski.

Me teeme küll odavamat meditsiini kui Ameerika Ühendriikides. Aga nemad kulutavad SKTst tervishoiule ka 17%, Eestis vaid 6%. See 10% on suur vahe. Aga ma arvan, et sellise väikese SKT investeeringu juures oleme inimestele taganud päris turvalise arstiabi.

Aga inimeste käitumises?

Rohkem tolerantsust ja viisakust, vähem alkoholi, rohkem enesest hoolimist ja enda hoidmist – siis on võimalus, et on vähem vigastusi, lumme magamajäämisi ja õnnetusi, mis viivad suurte suremusnumbriteni. Eesti keskmine eluiga hakkab lähenema heade riikide elueani, kuid kahjuks on tervelt elatud aastaid Eestis märksa vähem kui teistes Euroopa maades.

Mis on see, mis Eestis kordasaadetust tekitab erilist uhkust?

Neid on mitu.

Üks on erakorralise kirurgia keskuse loomine Põhja-Eesti regionaalhaigla juurde.

Teine on Advanced Trauma Life Support koolituse (väga kõrgel tasemel koolitus traumahaigetega tegelevatele spetsialistidele – S. P.) maaletoomine Ameerika kirurgide liidu käest.

Kolmas on kõik need kombed, mis me oleme viimase mõne aastaga erakorralise kirurgia keskuses omandanud. Need kõik on väga tähtsad asjad.

Peale selle teadustöö, me oleme hakanud artikleid publitseerima. Teaduse tegemisega on ju nii, et kui tuled uude keskkonda, on umbes poolteist kuni kaks aastat rasket igapäevast tööd enne, kui tulemused hakkavad tulema.

Ehk õunad hakkavad korvi kukkuma kahe aasta pärast. Meil on praegu see aeg, kui õunad hakkavad kukkuma.

Mis teile igapäevatöös meelehärmi teeb?

Ausalt öeldes – tingimused töötegemiseks on päris head. Meelehärmi tekitab vaid see, et aega on vähe. Ma tulen küll varakult kohale, kella seitsmest, ja lähen töölt hilja ära, kuid siiski leian, et ei jõua kõike lõpetada.

Mul oleks hea meel, kui mul oleks kloon, teisik, kes teaks samasuguseid asju, mis mul peas on. Siis jõuaks rohkem, niipalju, kui ma tahaksin.

Mis on kõige hullem, mida olete oma töös kogenud?

Need on haigete surmad. Ja haigete massisurmad. Kus keegi indiviid tulistab perekonna surnuks, ka lapsed. Need on need hullud asjad, mis kohe meenuvad.

Näiteks mäletan hästi õhtut Los Angeleses, kus üks jõulumehemütsiga mees läks ühe pere ukse taha. Talle avati loomulikult uks ning ta hakkas tulistama.

Ta lasi maha kõik selle pere inimesed, kes jõulupidu pidasid. Sellised asjad ei lähe kunagi meelest.

Mitu elu olete päästnud?

Ma ei ole päästetud elusid kokku lugenud, neid on päris palju.

Mis tunne on, kui olete kellegi surmasuust tagasi toonud?

Väga hea tunne.

On teil meeles ka mõni imeline paranemine – kui lootust enam justkui pole, kuid inimene saab terveks?

Neid tuleb ikka ette. Tänagi siin oli ju Keskerakonna esindaja (Edgar Savisaar – S. P.), kelle elu rippus täiesti juuksekarva otsas või õigupoolest hoidis teda elus midagi veel peenemat kui juuksekarv. See oli puhas ime.

Kuidas te enda tervist hoiate?

Ausalt öeldes võiksin end rohkem hoida. Ma võiksin rohkem rahulikult olla ja veeta rohkem aega koos perega. Aga mul pole selleks lihtsalt aega! Ma peaksingi andma endale järgmiseks aastaks lubaduse, et tegelen endaga rohkem.

Kas annate endale selle lubaduse?

Ma arvan, et ma mõtlen enda hoidmisele rohkem, kuid ma pole kindel, et endale lubaduse annan.

Edgar Savisaar Talvingule:«Olen uhke, et saan teie kätt suruda.»

«Ma olen väga uhke, et saan teil kätt suruda. Viimati vaatasin teid ka niiviisi alt üles, kuid siis hoopis teises olukorras,» kostis Keskerakonna esimees Edgar Savisaar aasta arstiks valitud traumakirurg Peep Talvingut õnnitledes.

Talving oli üks arstidest, kes opereeris möödunud kevadel haigestunud Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart.

«Tore, et olete nii heas vormis ja tervise juures,» vastas Talving.
«Kuidas siis, teie ju võitlesite minu eest!» kiitis Savisaar kirurgi. «Me koos võitlesime,» kostis Talving seepeale tagasihoidlikult.

Peep Talving

Sündinud 14. detsembril 1965 ­Haapsalus.

Õppinud Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, 2006. aastal omandas Rootsis Karolinska instituudis doktorikraadi meditsiiniteadustes traumakirurgia erialal.

On Põhja-Eesti regionaalhaigla kirurgiakliiniku ülemarst, Tartu ülikooli ­arstiteaduskonna õppejõud ning Tartu kirurgiakliiniku arst-konsultant.

On töötanud New Yorgis Bronx ­Municipal Hospitalis ja Groote ­Schuur Hospitalis Kaplinnas Lõuna-­Aafrikas. Enne Eestisse naasmist 2013. aastal töötas Los Angelese maakonna ja Lõuna-California ülikooli haigla traumakirurgide meeskonnas traumakirurgi ja õppejõuna. Ühtlasi on ta instruktor paljudes rahvusvahelistes traumakirurgia koolitustes.