Sotsiaalministeerium edastas kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks koduvisiidi korralduse vastsündinule väljatöötamise kavatsuse. Selles dokumendis toob ministeerium välja, et kõikidele vastsündinutele ei ole tagatud piisav tervise (kontroll) kaitse ning vastsündinute vanemate toetamine on ebapiisav, kirjutab meditsiiniportaal Med24. Senine praktika näitab, et Eestis on vastsündinute ja imikute arenguliste vajaduste märkamine ja järgnev tegutsemine siiski vähesüsteemne ja seetõttu mitte alati tulemuslik.
2014. aasta novembris toimus ümarlaud, kuhu olid kaasatud huvirühmad. Ümarlaua käigus toodi esile järgmised kitsaskohad:
- Varajane sünnitusosakonnast väljakirjutamine, toob kaasa sagedased pöördumised lastehaiglasse, mille põhjuseks on vanemate ärevus, hooldusega seotud küsimused, kuid ei ole meditsiinilist näidustust. See toob kaasa kõrgema etapi tervishoiusüsteemi koormatuse ning on välditavad esmatasandil toimuva ennetustegevusega.
- Neonatoloogia osakonnast välja kirjutatud enneaegsete kohta ei jõua informatsioon sageli perearstini ning uimastiprobleemidega vanemate lapsed kaovad tervishoiu vaateväljast, samuti puudub tagasiside sotsiaalsüsteemi järjepideva toetuse osas ning edulugusid on vähe.
- Lastehaiglasse satuvad väärkohtlemise tunnustega imikud, mille põhjuseks on vanemlike oskuste defitsiit või vägivaldse taustaga peremudel.
- Tahtmatute vigastuste arv väikelapse eas, sh surmajuhtumid on Eestis Euroopa riikides kõrgemaid, põhjuseks nii hooletus kui vähene teadlikkus vigastuste vältimisest.
- Ämmaemandate poolt teostatud koduvisiitide rahulolu on naiste hulgas kõrge, mis viitab, et sünnitusjärgses etapis vajavad emad enam toetust uue olukorraga kohanemisel.
Haigekassa statistika järgi teeb koduvisiite vastsündinu peresse 30 protsenti perearstidest, sest koduvisiidi tegemine on kehtestatud lapse väikelapse jälgimise juhendis kokkuleppel vanemaga ja nn vastavalt vajadusele. Enamasti toimub koduvisiidi asemel vastsündinu ja ema külastus perearsti juurde. Sellisel juhul jääb hindamata vastsündinu kodune olukord ja sellega seotud terviseriskid ja pere toimetuleku oskused igapäevases keskkonnas.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab lapsevanem kirjutama avalduse, et saada vastsündinud lapsele perearst. Sellest tulenevevalt esineb olukordi, kus lapsed, kelle vanemad ei ole teinud avaldust lapse võtmiseks nimistusse, võivad jääda perearsti poolt jälgimata. Perearstid on välja toonud, et on lapsi, kelle sünni ja olemasolu kohta puudub neil igasugune info; lapse sünnilugu läheb küll terviseinfosüsteemi, ent kui perearst ei tea, et laps on sündinud, ei oska ta last otsima minna.
Hetkel puudub õiguslik ja infotehnoloogiline võimalus, mis tagaks, et kõik vastsündinud (ja teatud juhtudel ka emad) saaksid perearsti nimistusse määratud automaatselt, sünnitusmajast lahkumata. Puudub ka praktika selgitada haiglas välja lapse perearst enne koju lubamist ning teavitada konkreetset perearsti vastsündinu koju lubamisest telefoni või e-maili teel (mis tänases õigusruumis oleks võimalik). Kui pere ei ole ise aktiivne ja ei pöördu ega taotle lapse registreerimist nimistusse, ei ole ühelgi perearstil infot selle vastsündinu kohta ning koduvisiit jääb tegemata. Reeglina kuuluvad sellesse gruppi riskigrupi pered ja lapsed, kelle puhul koduvisiit on varase märkamise ja probleemide ennetamise seisukohalt eriti oluline.
Perearstidel on ka kohustus vajadusel kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajat murettekitavatest asjaoludest teavitada. Varasemad analüüsid on näidanud, et probleemkohaks on ka see, et vajalik info ei jõua alati perearstilt sotsiaal- või lastekaitsetöötajani, mistõttu tasub välja töötada juhised, mis aitaks perearstidel ära tunda neid ohukohti, mille puhul on vajalik kohalikku omavalitsust teavitada ja lastekaitsetöötajaga koostööd teha.
Väljatöötamise kavas tuuakse välja, et koduvisiidid annavad võimaluse toetada lapsevanemaid nende tavapärases keskkonnas. Lisaks lapse tervisliku olukorra hindamisele on koduvisiitide eesmärk hinnata koduseid riske ja lapsevanemate vanemlikke oskusi ning vajadusel anda soovitusi olukorra parandamiseks või teavitada abivajavast lapsest kohalikku omavalitsust.
Uue eelnõuga tahetakse saavutada olukord, kus kõikidele vastsündinute peredele tehakse koduvisiit koju vastavat riiklikult kehtestatud laste tervisekontrolli juhendile. Kõik vastsündinud on registreeritud perearsti nimistusse juba sünnitusmajas. Vastsündinud laps registreeritakse automaatselt, peale isikukoodi saamist ja edastamist läbi TTO infosüsteemi haigekassa ravikindlustatute andmebaasi ja registreeritakse ema perearsti nimistusse. Perearst saab info uuest nimistu vastsündinud liikmest. Juhul kui emal puudub perearst ja ta ei tea, millise perearsti nimistusse ta soovib oma last registreerida, siis tegeleb lapse perearsti nimistusse registreerimisega haigla sotsiaaltöötaja ja aitab emal leida parima lahenduse. Vajadusel määrab lapse perearsti nimistusse terviseamet.
Kommentaarid