"Mida ma nüüd siis söön?" ehk kuidas elada gluteeni- ja laktoositalumatusega (9)

Mis need on?

Gluteen on teraviljavalk, mida leidub nii nisus, rukkis, odras kui ka kaeras.

Gluteenitalumatus on päriliku eelsoodumusega ravimatu haigus, mis viitab enamasti tsöliaakiale – inimese immuunsüsteem reageerib gluteeni lagunemisel tekkivale gliadiinile, hakates tootma seedesüsteemi kahjustavaid antikehi. Esmaseks gluteenitalumatuse märgiks ongi vaevused nagu kõhulahtisus, -puhitus ja üldise raskustunne seedetraktis. Haigus võib avalduda igas vanuses, kuid geneetilise eelsoodumuse korral saab see alguse enamasti lapsepõlve keskpaigas. Tsöliaakia toob tihti aja jooksul kaasa ka laktoositalumatuse, kahjustades soolestikku ja muutes sealse keskkonna ärritustele vastuvõtlikumaks.

Laktoos ehk piimasuhkur kuulub kõigi imetajate piima koostisesse ja kui inimese organism ei ole võimaline seda seedima, on tegemist laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasiaga. Piimasuhkru imendumist takistab enamasti see, et haige peensoole limaskestas puudub ensüüm laktaas või ei ole viimast lihtsalt vajalikul hulgal.

Imendumata laktoos hakkab sooles käärima ja tekivad vaevusi põhjustavad gaasid ning happed. Hüpolaktaasia võib olla kas primaarne või sekundaarne: esimene on geneetiliselt päritav, avaldub tavaliselt 5.–20. eluaasta vahel ega ole ravitav; viimase korral on tegemist peensoole ajutise kahjustusega, mis paraneb umbes 2–4 nädala jooksul.

Gluteeni- ja/või laktoositalumatust põdevate inimeste arv kasvab üha enam nii Eestis kui ka mujal maailmas: näiteks ajakirjas Eesti Arst avaldatud uuringu käigus diagnoositi juba 2007. aastal 23–33 protsendil eestlastest hüpolaktaasia. et tegelikult ei ole normist kõrvalekalle mitte haigus, vaid hoopis see, et me täiskasvanuna üldse laktoosi talume. Siiski on palju ka neid, kes lihtsalt nii-öelda trendiga kaasa lähevad ja loobuvad paljudest toiduainetest, mis tegelikult vajalikke toitaineid sisaldavad.

Kuidas diagnoosida?

Lisaks eelmainitud kõhuvaevustele võivad gluteenitalumatusele viidata ka näiteks üldine väsimus, ärrituvus, nahalööve ja ülekaalulisus. Kui kahtlustad tsöliaakiat, tuleks esmalt vähemalt paariks nädalaks kõik gluteeni sisaldavad toiduained oma menüüst välja jätta – kui selle aja jooksul enesetunne oluliselt paraneb, võibki põhjus olla just teraviljade tarbimises. Vahel ei olegi selgeid sümptomeid ja inimene tunneb end lihtsalt halvasti.

Meditsiiniliselt diagnoositakse tsöliaakiat peensoole biopsia ja antikehade määramisega verest, kusjuures biopsiauuring tuleks läbida ka siis, kui verest antikehi ei leita. Geneetilist eelsoodumust näitava geenitesti saab läbida lihtsalt sülje- või vereproovi andes.

Sarnaselt tsöliaakiale viitavad ka laktoositalumatusele just kõhuvaevused, millele võivad lisanduda ka näiteks külmatunne, higistamishood ja liigesevalu.

Hüpolaktaasiat diagnoositakse näiteks laktoosi koormustesti kaudu, kus esmalt joob uuritav piimasuhkru vesilahust ning seejärel võetakse glükoosi määramiseks vereproovid.

Meditsiinilised testid ei ole aga tihti piisavalt täpsed ja võivad näidata negatiivset tulemust ka siis, kui sümptomeid on tegelikult palju. Näiteks tsöliaakia veretesti kaudu on võimalik tuvastada vaid ühte kuuest potentsiaalselt haigusttekitavast polüpeptiidist nisus.

Mida tarbida ja kuidas toime tulla?

Laktoositalumatus ei ole alati täielik, sellisel juhul on lubatud tarbida vähese laktoosisisaldusega toiduaineid. Samuti on olemas näiteks laktaasi ensüümi tabletid nimega Lamberts, mis vähendavad hüpolaktaasia sümptomeid. Gluteeni vältimisest tuleks aga rangemalt kinni pidada, kuna immuunsüsteemi reaktsiooni võivad vallandada ka pelgalt gluteenijäägid toidus ja otsene ravi haigusele puudub. Tavaliselt laktoositalumatusega suuri vaevusi ei kaasne, siis tsöliaakia puhul hakkab organismi immuunsüsteem soolestikus iseenda rakke hävitama, mis võib üsnagi kahjulikuks osutuda.

Enne toitumisharjumuste muutmist tuleks kindlasti esmalt arsti või  toitumisspetsialistiga nõu pidada, et saadavaid toitaineid oleks piisavalt ka pärast gluteeni ja/või laktoosi sisaldavate toitude-jookide väljajätmist.

Hüpolaktaasia puhul on soovitatav tarbida hapendatud või fermenteeritud piimasaadusi nagu hapupiim, keefir ja jogurt. Mõõdukalt võiks süüa näiteks juustu, kohupiima, võid, majoneesi ja saia ning võimalikult vähe või üldse mitte piima, jäätist, piimašokolaadi ja muid piima sisaldavaid produkte. Ulatusliku laktoositalumatuse korral sobivad kaltsiumivarude täiendamiseks väga hästi näiteks pähklid ja seemned, apelsinid, brokoli ning sojatooted. Kuna aga kaltsium ei imendu ilma D-vitamiinita, oleks hea tarbida ka muna ja eriti kala, mis sisaldab vajalikke omega-3 rasvhappeid.

Tsöliaakiat põdedes tuleks loobuda kõigist nisu, rukist, otra ja kaera sisaldavatest toiduainetest. Lubatud on süüa näiteks riisi, tatart, maisi, soja ja kartulit, kuid kartulivahvlid ja pudrupulbrid sisaldavad juba keelatud teravilju. Õllesõprade jaoks on spetsiaalne gluteenivaba õlu ja maiustustest võib tarbida gluteenivabast jahust küpsetisi, mett, suhkrut ja täisšokolaadi. Kasulik on hoolikalt toodete koostisosadega tutvuda, kuna isegi närimiskumm võib gluteeni sisaldada.

Kahe naise kogemused:

Natalja (20) on juba aastaid hädas olnud halva näonahaga ning sai alles hiljuti diagnoosiks kerge gluteenitalumatuse. Ta proovis aastate jooksul mitmeid eri vahendeid, kuid miski ei aidanud – lõplik diagnoos saabus vereproovi ja gastroskoopia tulemuste varal ning avaldas kiiresti positiivset mõju. Natalja sõnul ei ole ta kunagi sümptomina kõhuvaevusi täheldanud, kuid pärast diagnoosi tõttu gluteeni menüüst väljajätmist ja vahetevahel näiteks saia söömist hakkas kõhus torkeid tundma küll. Praegu hoidub ta teraviljatoodete tarbimisest, kuid ütleb, et maiustustest loobuda ei kavatse.

Kärol (20) hakkas gluteeni- ja laktoositalumatust kahtlustama aasta alguses, kui murettekitavate sümptomitena kerkisid esile kõhupuhitus ja -valu ning lööve kätel ja jalgadel. Kuna ei vereproov, ultraheli ega ka allergoloogi külastamine ei andnud diagnoosi, läks Kärol toitumisnõustaja juurde, kelle sõnul oli ainus lollikindel variant peensoole biopsia. Viimasega neiu aga nõus ei olnud. Praeguseks on Kärol oma igapäevamenüüst igaks juhuks välja jätnud nii gluteeni kui ka laktoosi ning ütleb, et see on tema elukvaliteeti oluliselt parandanud. Šokolaadist ei suuda aga temagi, nagu väga paljud teisedki meist, loobuda.

Anni Ojala on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli radioloogiatehniku õppekava I kursuse üliõpilane, Kärol Vinn sama kooli õe õppekava I kursuse üliõpilane. Artikkel ilmus esmakordselt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakirjas Tervist!