Foto: ALDO LUUD
Keha
6. jaanuar 2016, 11:55

Kuidas jalgade külmetamisele piir panna? (2)

Jalgade külmetamise üle kurdavad eriti naised. Paksude sokkide jalgapanek on külmatunde leevendamisele hea algus, kuid kuidas jalgade külmetamisele jäädavalt piir panna?

See, et soojad jalatsid ja sokid on talvel jalgade soojashoidmiseks baasvarustus, on siililegi selge. Samas, kui jalad külmetavad vaatamata nendele isegi soojematel temperatuuridel, tuleks uurida, kas selle taga ei ole vereringehäiret või mõnd tõbe, kirjutab Spiegel.

Külmetavate jalgade üle kurdavad eriti noored naised. Tegelikult kimbutab see häda ka mehi, kuid nemad on külma suhtes lihtsalt vähem tundlikud ning ei hakka nii kiiresti kurtma.

Hea on meelde tuletada, et külmetamine on tegelikult normaalne ja kasulik füsioloogiline protsess. Keha soojendab vereringe. Ajus, rinnus ja kõhuõõnes hoitakse kehatemperatuuri 37 kraadi läheduses, käed ja jalad võivad olla veidi jahedamad. Seda lihtsal põhjusel – näiteks pikalt istudes ei funktsioneeri jalgade verevarustus nii hästi ning seetõttu jalgade temperatuur ka jahtub. Kui sa oled kimpus külmetavate jalgadega, siis peaksid aeg-ajalt tegema istumispause, kõndima lihtsalt üle toa või mõned korrad kükitama – siis aktiviseerub vereringe ka jalgades.

Lisaks füüsilistele põhjustele mõjutavad jalgade külmetamist ka välised tegurid. Kes kannab õhukesi, vett läbilaskvaid kingi või kunstmaterjalidest tehtud sokke, ei peaks külmetavate jalgade üle üllatuma. Alati on mõistlikum kanda looduslikust materjalist valmistatud jalanõusid ja sokke.

Kui jalad on siiski külmetavad, oleks mõistlik teha jalavanni. Esmalt tuleks jalad panna leigesse vette ning iga paari minuti tagant lisada sellesse järjest kuumemat vett kuni umbes 15 minuti pärast on vee temperatuur 41-42 kraadi.

Mida aga teha, kui jalad külmetavad lakkamatult?

Põhimõtteliselt ei peaks selle üle muretsema. Samas tuleb olla ettevaatlik, kui üks jalg on soojem kui teine või jalad näevad välja luitunud. See võib tähendada tõsiseid vereringehäireid, mille põhjustajaks on näiteks pikaajaline suitsetamine või diabeet. Kui jalgade külmetamine häirib, võib seda muret kurta ka arstile, kes saab jalgade verevarustuse taseme kindlaks määrata.

Kui inimesel on pidev külmatunne, peaks ta ka selgitama, ega ta ei põe mõnd kilpnäärmehaigust. Samuti võivad mõned ravimid, näiteks beeta-blokaatorid, süvendada külmatunnet.

Enamasti on külmetavate jalgade põhjuseks aga külm ilm ning madal vererõhk. Parim soovitus sooja saamiseks on end regulaarselt liigutada – siis on keha verevarustus ühtlane ning soojad püsivad ka käed ja jalad.