Kuigi tavaliselt paigaldatakse breketid lapse- või noorukieas, otsustavad paljud suuredki teostada oma ammuse unistuse – saada sirge hambarida. Võrreldes veneaegsete ainuvõimalike hambaklambritega, mis plaadina suhu käisid, on tänapäeva breketid märksa väiksemad, mugavamad ja vähem märgatavad. Täiskasvanute hambumuse ravis kasutatakse erinevaid süsteeme, kuid põhiaparaatideks on just breketid.
“Nendega annab hamba nihkumist juhtida horisontaalselt ja vertikaal-selt ning kontrollida ka hamba kallet,” põhjendab ortodont Triin Jagomägi. “Breketid kinnitatakse kas hammaste peale või nende taha, erinevusi on nii konstruktsioonis kui ka süsteemis. Eelvaliku teeb arst ja siis otsustatakse koos patsiendiga, millist süsteemi kasutada.”
Esmakohtumisel ortodondiga paneb viimane diagnoosi, teeb raviplaani ning ühes patsiendiga koostatakse hinnakalkulatsioonid ja valitakse välja võimalikud raviaparaadid. Sageli ei piisa ainult ühest aparaadist ja ravietappe tuleb omavahel kombineerida või vahetada.
“Näiteks kasvueas lastel alustame ühe aparaadiga ja jätkame seejärel breketitega või kasutame breketitega koos lõualuu kasvu stimuleerivat aparaati,” selgitab dr Jagomägi.
Täiskasvanute ravi ajal tekkivate tüsistuste või probleemide põhipõhjuseks on pahatihti hammaste tervis.
“Raviga alustades hindame hammaste olukorda, mis reeglina ei ole nii hea kui lastel: suured täidised, juuretäidised, poolikult ravitud hambad, igemehaigused, kroonid, sillad ja puuduvad hambad,” kirjeldab dr Jagomägi. “Enne ortodontilist ravi peavad hambaaugud ravitud olema. Ka põletikukoldega hambaid nihutama ei hakata – needki peab kõigepealt ära ravima. Igemehaigustega patsientide puhul tulevad appi parodontoloogid, kes stabiliseerivad olukorra, edasine ortodontiline ravi toimub parodontoloogi kontolli all. Suuremad proteesitööd algavad pärast ortodontilist ravi, aga me soovitame alati ortodontilist raviplaani koostades teha ühes proteesiarstiga ka proteesiplaan, sest teatud proteeside puhul on ettevalmistus tavaravist mõnevõrra erinev.”
Erinevad hambumusmured
“Sagedasemaks hambumusanomaaliaks on üksikute hammaste valeasendid, järgneb prognaatne hambumus – meie inimestel on tihti tegemist just tagapool asetseva alalõuaga,” räägib ortodont Jagomägi.
Laste hambumusanomaaliate ravi eri etappides, kui hambad on alles vahetumas, kasutatakse mitmesuguseid suust ära käivaid ja ka suus fikseeritud aparaate.
“Osa aparaate on mõeldud lõualuude kasvu suunamiseks, seda tööd breketid ainuüksi teha ei saa.” Kui täiskasvanute ja jäävhammaste puhul suust eemaldatavaid aparaate väga ei kasutata, on need kasvavate laste ravis asendamatud.”
Ortodondi juures käimise tihedus sõltub breketite tüübist. Vanemate aparaatide puhul on aktiveerimiste vahed 4–6 nädalat ja iseligeeruvate breketite puhul 6–10 nädalat, olenevalt sellest, milline ravietapp käsil on.
Paraku levib breketite kandmise kohta ka piisavalt väär-arusaamu. Üheks tavalisemaks peab dr Jagomägi linnalegendi, nagu oleksid breketid kõikvõimsad – tuleb ainult suhu panna ja hambad saavad sirgeks.
“Tegelikult võib hambad sirgeks saada küll, aga ravi põhieesmärk on ju ikkagi õige hambumus. Lõualuud ja hambad on meil toidu peenestamiseks. Patsiendid ise näevad ainult esteetilist probleemi, aga hambakaarte suhte probleemi reeglina ei märka – nende hambumus on ju kogu aeg selline olnud. Väga suurt tööd teevad ortodondid just diagnostiliste materjalide analüüsimise ja õige raviplaani koostamisega, mille eesmärgiks on võimalikult efektiivne mälumisprotsess. See on ka üheks põhjuseks, miks me ei taha ravida ainult üht kaart. Tavainimene tahaks sirgeks saada ainult ülakaare, et naeratada, aga arstieetikast lähtuvalt ei tohi tohtrid hambumusprobleemi ometi seetõttu suuremaks teha. Nii keelduvad arstid tihti ühe kaare ravist juhul, kui see muudab hambumuse hullemaks.”
Mitte ilu, vaid ravi pärast
Olgugi breketid kohati lausa moeaksessuaarid, on nende eesmärk siiski muu. “Arstid ravivad ikka hambumus- anomaaliat ja breketid on üheks ravivahendiks,” rõhutab dr Jagomägi. Mis puutub hambakaunistustesse, siis need on samasugused iluasjakesed nagu kaelakee, sõrmused või kõrvarõngad.
“Kõik hambaarstid on valmis kaunistusi hambale liimima, kuid neil ei ole praktilist väärtust ja see ei ole ortodontide töö.” Samuti paneb dr Jagomägi patsientidele südamele, et Super Attakiga ei tohiks hambale kaunistusi kinnitada. “Hambaarstid kasutavad tavaliimist tunduvalt erinevaid materjale.”
Breketite paigaldamine ei ole odav lõbu. Õnneks on kasutusel väga mitmeid erisuguseid süsteeme.
“Kõige kallimad on esteetilised ehk valged breketid, need aga on tihti rabedamad ja alakaarde paljude hambumuste puhul ei sobi,” räägib dr Jagomägi. “Tavabreketite seas on odavamaid ja kallimaid variante. Eri firmade viimase põlvkonna iseligeeruvad breketid on tavabreketitest kõige kallimad. Poolteiseaastase mõlema hambakaare ravi hind jääb hammaste välimistele pindadele käivate breketite puhul vahemikku 2000–3600 eurot. Mainitud vahemik algab metallbreketitest ja lõpeb esteetiliste ehk valgete breketitega. Lingvaalsed breketid, mis asetatakse hammaste sisepindadele, on tunduvalt kulukamad. Kliinikutes on erinevad hinnakirjad ja kasutusel eri tootjate breketid. Väikelinnades ja maal on breketid odavamad, suuremates linnades kallimad – see tendents valitseb terves maailmas.”
Ilus naeratus on meeskonnatöö
Veatu naeratuse saavutamine nõuab tiimitööd, milles lisaks breketikandjale osalevad nii ortodont kui ka hambaarst. Kui ortodondi ülesanne on joondada hambad ja võimalusel ka lõualuud, hoolitseb hambaarst selle eest, et “traadisuu” hambad ja igemed oleksid terved. Breketikandja omakorda peab hoolsalt järgima hambatohtrite nõuandeid.
Õige toit tagab lõualuude ja hammaste varustatuse vajalike ainetega terve ravi vältel. Kuna breketite kandmise ajal on kaarieserisk tavapärasest suurem, tuleb maiustuste – eriti kleepuvate ja venivate – tarbimist vähendada. Hammaste tervise huvides peaks sööma kuni viis korda päevas, et sülg jõuaks vahepeal neutraliseerida hapete mõju ja uhada hammastelt toiduosakesed. Söögikorrana läheb kirja ka suhkruga tee või kohvi joomine ning koguni ksülitoolita närimiskummi närimine.
Kuna breketid on hammastele kleebitud ja võivad seetõttu hambapinnalt lahti tulla, ei soovitata tarbida kõvemaid toiduaineid. Mõistlik on süüa pehmemaid toite ja puuvilju viilutada, vastasel juhul saavad breketid mehaaniliselt kahjustada ning nende korduv kinnitamine ehk happega töötlemine hakkab pika perioodi vältel hambapinda nõrgestama.
Et igasugune toit haakub breketite vahele ja katt on soodus keskkond hamba- auke tekitavate mikroobide pesitsemiseks, peaks korralikule hambapesule pühendama senisest rohkem aega ja hoolt. Hammaste eest hoolitsemine võib nüüd tunduda tüütu ja tülikana, kuid kui kattu hambapindadelt ja breketite ümbrusest regulaarselt ei eemaldata, tekib ka igemehaiguste ja halva hingeõhu oht.
Soovitatav on kasutada spetsiaalset, breketikandjatele mõeldud hambaharja, kus välimised harjased on pikemad ja keskmised lühemad.
Kommentaarid (0)