Foto: PantherMedia / Scanpix
Treenimine
12. jaanuar 2016, 16:21

Tekst ilmus esmakordselt 2011. aasta oktoobrikuu Tervis Plussis.

Kas lisaks pulsile tuleb trennis miskit veel jälgida? (3)

Tihti kuulen, et inimesi ajab segadusse jutt pulsivahemikest. Arvatakse, et kui ei saa kindla pulsiga liikuda, siis ei tasu trenni üldse teha.

Aeroobse ja anaeroobse pulsiläve ning maksimaalse treeningupulsi arvutamisest ja täpsest järgimisest olulisem on, et inimene liigub mitmekülgselt ja naudib seda. Harrastaja tasemel treenijal on tähtis teada maksimaalse treeningupulsi suurusjärku. Selleks sobib 220 – vanus endiselt hästi, olgugi et uus valem 206 – 88% vanusest toob numbrid allapoole ja soovituslik on väiksem koormus.

Liikumisharrastusega alustamisel kehtib rusikareegel, et üle 130 löögi minutis ei peaks pulss esialgu olema, ka treeningu pikkust võiks järk-järgult suurendada 20 minutilt 60 minutile.

Treeningul tuleb lähtuda enesetundest, see tähendab, et valima peaks sellise liikumisviisi ja koormuse, et tunne oleks hea nii treeningul kui ka pärast seda.

Pulsisageduse täpne jälgimine on väga oluline neile, kes teevad aeroobset trenni eesmärgiga võistlustel tulemusi parandada.

Treeningupulssi peab silmas pidama ka siis, kui harrastajal on terviseprobleemid. Sel juhul peab enne treeninguga alustamist konsulteerima spordiarstiga, tegema koormustesti ja pulsikella abil järgima testipõhiseid pulsivahemikke.