Tuberkuloos võib rünnata organismi kõiki elundeid ja kudesid, kuid enamikul juhtudest avaldub see kopsus. Teised sagedamini haaratud elundkonnad on lümfi-, skeleti-, kuse- ja seedesüsteem.
Haigustekitaja kandub edasi õhu kaudu: pisikuid levitab haiguse põdeja rääkides, aevastades või köhides. Neid süljepiiskadega laiali paisatud baktereid hingavad sisse samas ruumis viibijad ning nakatumine võibki toimuda. Haigustekitajad püsivad õhus nakatamisvõimelisena kuni viis tundi, hõljudes umbes viie meetri raadiuses pisikute levitaja ümber.
Kui organismi kaitsevõime ei ole nõrgenenud, siis üks-kaks kontakti haigestunuga ei pruugi nakatumist põhjustada. Nakatumise tõenäosus on seda suurem, mida rohkem on ruumis haigustekitajaid ning mida sagedasem on kontakt nendega. Seetõttu on suurim tõenäosus nakkus saada haigestunu pereliikmetel ja töökaaslastel.
Kaitsevägi hoiab ohjes
Organismi sattumise järel asub immuunsüsteem tuberkuloositekitajat kahjutuks tegema, isoleerides bakteri ja takistades selle paljunemist. Organismi kaitsevõime poolt passiivseks muudetud bakterid ei ole enam nakatamisvõimelised.
Kuigi tuberkuliinitest bakteri olemasolu siiski näitab, ei levita passiivsed bakterikandjad tuberkuloosi teistele inimestele ning nad ei tunne enesel ühtki sellele haigusele viitavat sümptomit. Enamasti suudab inimese immuunsüsteem ära hoida ka edasise haigestumise.
Kuid passiivse tuberkuloosibakteri kandjal on immuunsüsteemi nõrgenemisel oht saada haiguse põdejaks. Organism ei suuda enam tuberkuloositekitajaid ohjata, paljunemisvõime tagasi saanud bakterid põhjustavad haigestumise.
Organismi kaitsevõimet halvendavad teised haigused (diabeet, pahaloomuline kasvaja ja selle ravi, kroonilised infektsioonid jm), alkoholism, narkomaania, immuunpuudulikkus ning stress. Ka alatoidetud, väikese kehakaaluga või äärmuslikke dieete pidavatel inimestel on immuunsüsteem nõrgem.
Õigel ajal piir ette
Ajal, mil tuberkuloosinakkusest kujuneb välja haigus, on aga inimene juba nakkuse edasikandja. Mida varem see protsess avastada, seda vähem jõuab tuberkuloos levida.
Tuberkuliinitest on avastamisel abivahendiks, kuid positiivne tulemus ei näita veel haigestumist, vaid viitab organismi immuunmälu olemasolule – inimene on bakteriga kokku puutunud või vaktsineeritud. Haiguse kinnitamiseks või välistamiseks on vaja edasisi uuringuid (rögaanalüüs, röntgenipilt kopsust, vereanalüüsid jm). Diagnoosi kinnitab mükobakterite leid (rögast, aga ka teistest kehavedelikest, eritistest ja kudedest).
Sümptomid. Kopsutuberkuloosi kõige iseloomulikum tunnus on pikaajaline, üle kolme nädala kestev köha. Haiguse arenedes võib lisanduda rögaeritus, valu rindkeres, esinevad ka üldist laadi häired: nõrkus, jõuetus, isutus, kaalulangus, palavik, öine higistamine. Veriköha kaasneb tavaliselt tüsistunud haigusega.
Tuberkuloos on salakavala kuluga, algstaadiumis ei pruugi mingeid vaevusi olla. Hiiliva haiguse ajal on aga inimene nakkusohtlik. Seetõttu on alati hädavajalik kontrollida haigega kontaktis olnuid.
Ravi. Tuberkuloosikahtluse korral on uuringud tasuta ravikindlustuse olemasolust sõltumata. Vajadusel määrab arst ravimid. Ka kõik tuberkuloosiravimid on tasuta, hoolimata sellest, kas ravikindlustus on olemas või mitte.
Tavaliselt juba pärast paarinädalast ravi bakterieritus väheneb ning patsient ei ole enam nakkusohtlik. Ravi pikkus on erinev: see võib kesta kuuest kuust kuni kahe aastani ja kauemgi.
Kuna tuberkuloositekitaja on väga kohanemisvõimeline, jääb ühe preparaadiga ravimisest väheks, sest pisik harjub sellega kiirelt ja muutub immuunseks.Ravi alustatakse tavaliselt nelja-viie samaaegselt sisse võetava medikamendiga, mõne kuu pärast vähendab arst neid kahele-kolmele.
Arsti korralduste eiramine või ebakorrapärane arstimite võtmine võib kaasa tuua ravimitele raskesti alluva või täiesti allumatu tuberkuloosibakteri tekkimise, mille korral ravi võtab märkimisväärselt rohkem aega ning vahel võib haigus lõppeda isegi surmaga.
Profülaktika: hea hügieen ja tugev immuunsus
Tuberkuloosinakkust aitab ära hoida immuunsüsteemi tugevdamine ja hügieenireeglitest kinnipidamine. Organismi kaitsevõimet tõhustavad tervislik toitumine, piisav liikumine ja sportimine, karastamine, hea tuju ning liigse stressi vältimine.
Immuunsust hoiab ja tugevdab mitmekülgne ja täisväärtuslik toit, eriti aga just C-vitamiini sisaldavad toiduained: värsked aedviljad, marjad, tsitruselised. Kaitsevõimele annavad tuge ka piimatooted, kala ja teraviljasaadused.
Liikumine ja karastamine mõjutavad immuunsüsteemi verevarustuse ja ainevahetuse ergutamise kaudu. Treenitud ja karastatud inimese verevarustus ja ainevahetus toimivad paremini ning seega on ka immuunsüsteemi reageerimismehhanismid tõhusamalt välja kujunenud ning vastupidavus haigustekitajatega võitlemisel parem.
Sportlik tegevus peaks olema meeldiv, andma häid emotsioone ja parajat koormust. Ülemäärane pingutamine ja vastumeelne tegevus hoopis väsitab ja nõrgestab immuunsüsteemi. Koormavaks on ka sagedane külmetushaiguste põdemine või nende korraliku ravita jätmine.
Tuberkuloosi levikut aitab vähendada värskes õhus, eriti just päikesepaistes viibimine, sest päikesekiirgus hävitab tiisikusebakterid suhteliselt kiiresti. Oluline on ka igapäevane ruumide tuulutamine ja ventilatsioonivõimaluste parandamine, eriti just nendes kohtades, kust käib läbi palju rahvast.
Väga tähtis on aevastades või köhides katta suu ja nina, et vähendada võimalike haigustekitajate ümbritsevasse õhku pääsemist.
Tuberkuloosivastane vaktsineerimine aitab ära hoida haigestumist rasketesse ja eluohtlikesse tuberkuloosivormidesse, nagu näiteks tuberkuloossesse ajukelmepõletikku. Seetõttu vaktsineeritakse Eestis terveid vastsündinuid tuberkuloosi vastu.
Konsultant: kopsuarst-resident Dione Tipka
Kommentaarid