Keha

Tekst ilmus esmakordselt 2011. aasta oktoobrikuu Tervis Plussis.

Kapillaariloorist vabaks (1)

Aivi Parijõgi , 19. jaanuar 2016, 16:50
Lillakaspunane peen võrgustik näol kosub päikese ja külma toel, aga pelgab laserravi. Kapillaariloori peaks üle vaatama nahaarst – tema teab, kuidas sellest vabaneda.

Kui näole kipuvad tekkima peenikesed punased veresooned, võib põhjusi olla õige mitu.

“Kõigepealt pärilikud tegurid. Kui vanavanematel või vanematel olid põsed peenikesi sooni täis, siis võib sama juhtuda ka järeltulijatel. Kuid põhjusi võib otsida ka meie kliimast. Sageli tekivad kapillaarid patsientidel, kelle hobi või töö on seotud külmetamisega. Nimetada võib talvist kalapüüki või suusatamist, aga ka tööd külmhoones.

Ka päikese ja solaariumiga liialdamine on tihtipeale süüdlane, eriti siis, kui ei kasutata päikesekaitsekreeme. Pikka aega arvati, et solaariumikiirgus on ohutu, kuid tegelikult toob see kapillaarid rohkem nähtavale,” ütleb Tartu Ülikooli kliinikumi nahaarst Külli Paasik.

Kaitse nahka!

Samal teemal

Nahk hüüab abi järele
12. detsember 2015, 16:55
Mis juhtub, kui... pigistan punni?
16. november 2015, 09:17
Kust tulevad veenilaiendid?
22. mai 2015, 09:31

Lisaks võib kapillaaride värvikat vohamist vahel põhjustada see, kui allergilise nahapõletiku tõttu kasutatakse pikka aega hormoonkreeme. “Kreemid muudavad naha õhukeseks ning niisugusest nahast kumavad kapillaarid kergesti läbi. Aga selliseid patsiente ei ole õnneks eriti palju,” teab doktor Paasik.

“Vahel kaasnevad pindmiste veresoonte muutustega näonahal vistrikud, siis võib tegemist olla ka täiskasvanute akne või rosaatseaga. Neid võib olla raske eristada, sest punetavad sõlmed ja mädavistrikud esinevad näonahal nii akne kui ka rosaatsea korral. Seega on probleemi lahendamiseks õige nahaarsti juurde minna.”

Päikese, külma ja tuule eest saame ennast ise kaitsta. Päikese käes olles tuleb kasutada suure kaitsefaktoriga kreeme ja pakaselise ilmaga külmakaitsekreeme. Ka saunakuumuses tuleb nägu kaitsta kreemiga.

Pindmised veresoontelaiendid tekivad tihti naistel, kellel on hele ja õrn nahk. Solaariumi tuleks neil  vältida. Mõistagi ei maksa nahka hõõruda ega venitada ning väga tugevatoimelistest nahakoorijatest peaks samuti loobuma.

Abistav laserravi

Abistava ravivahendina võib arst soovitada laserravi. “See ei ole laserkirurgia, midagi välja ei lõigata,” täpsustab Külli Paasik. “Laserikiir neeldub veresoones ja soon tõmbub vastava lainepikkuse mõjul kokku.”

Arvestama peab, et enne ja pärast laserraviprotseduuri ei ole lubatud kaks nädalat päikest võtta, solaariumis käia ega nahka koorida. Samuti ei möödu protseduur ise jälgi jätmata – pärast laserravi võib tekkida näole punetus, aga see kaob mõne tunni või kõige hiljem paari päeva pärast. Ka võivad kapillaarid algul tumedamaks muutuda ja ravipiirkonnale tekkida koorik, kuid nädala möödudes on pilt hoopis teine.

Külli Paasik on laserravi teinud üle kümne aasta ja tema kogemuste põhjal piisab läbi naha kumavate kapillaaride kaotamiseks tavaliselt viiest kuni kümnest protseduurist. Vahel tuleb ravi mõne aja möödudes korrata.

Paasiku sõnul on laserravi patsiendi jaoks meeldiv protseduur: “Inimene tunneb lihtsalt soojatorkeid, kui soe kiir nahale langeb. Mingisuguseid valuaistinguid ei teki.”

Praegu töötab Külli Paasik dioodlaseriga, mille lainepikkus on 532 nanomeetrit. Teaduslikud uuringud on näidanud, et see lainepikkus jõuab sinna nahaossa, kus looklevad kapillaarid ja püsib pigmentatsioon.

“Hüperpigmentatsioon ja pigmendilaigud võivad olla tekkinud kas liigse päikese, põletiku või trauma tagajärjel. Laserprotseduuri tohib teha täiesti puhtale nahale. Kui nahk on põletikuline, siis tuleb enne laserravi ägedad põletikunähud ravimitega maha võtta. Dioodlaserravi on mõeldud eelkõige järelraviks.

Kui ninal, põskedel või mujal on nähtav mitmeharuline veresoonte kogumik, võib kasutada ka diatermokoagulatsiooni. See tähendab, et kapillaaride kogumikku kõrvetatakse väikese elektrinõelaga. Kõrvetatud veresooned tõmbuvad kokku ja pole enam nähtavad. Protseduur sobib sellisel juhul, kui kapillaarid jooksevad ühte keskpunkti kokku. Kui aga näol on palju looklevaid kapillaare, siis see meetod ei sobi, sest torkest võivad jääda pindmised armid, aga kapillaarid looklevad endiselt edasi.”

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee