Mis juhtub, kui jääme vanaks (2)

Dehüdratsioon
Väikelapse kehas on vett 70%, kuid vanuril alla 60%. Keha vedelikukoguse säilitamine on oluline rakkude ja organite toimimiseks, toitainetega varustamiseks ja energiaks muutmiseks, jääkainete väljutamiseks, temperatuuri reguleerimiseks ja hapnikuga varustamiseks. Vedelikku kaotanud inimene näeb vanem välja.

Luude ja liigeste muutused
Luumass väheneb, luud kaotavad vananemise käigus kaltsiumi ning hõrenevad. Peale istuva eluviisi mõjuvad negatiivselt ka alkohol ja suitsetamine. Luutihedust parandavad kehaline aktiivsus, kaltsium, D-vitamiin, flavonoidid ja aminohapped.

Lihasmassi vähenemine
Vananedes ei vähene lihaskiudude hulk, kuid dehüdratsiooni tõttu kahaneb nende läbimõõt. Samas suureneb side- ja rasvkoe osakaal.

Liikumisvaegus kiirendab lihaste taandarengut. Lihaste ja liigeste-luude taandareng on omavahel seotud, nii et õige trenni, toidu ja harjumustega saab neid protsesse aeglustada ja isegi ümber pöörata. Inimese bioloogiline vanus võib olla väiksem kui tema tegelik vanus.

Närvisüsteemi vananemine
Ajumaht väheneb 20. ja 90. eluaasta vahel 5–10%, ka selles on süüdi veetustumine. Ajutreening – lugemine, eneseharimine ja hobid – on parim viis ajutalitluse
kahjustuste vastu. Ainevahetuse ja ensüümide aktiivsuse vähenedes vabaneb vähem närviimpulsse lõdvestavaid ühendeid – liigutused muutuvad aeglaseks ja koordinatsioonihäired süvenevad.

Süda ja veresoonkond
Põhilised muutused on veresoonte seinte elastsuse ja soonte läbimõõdu vähenemine. Samuti väheneb südame kokkutõmbumisvõime ja häirub klappide sulgumisvõime. Tagajärjeks on verevarustuse häired, kõrgenev vererõhk, infarktioht. Probleemid võivad süveneda vale toitumise, istuva eluviisi, stressi ja ülekaalu mõjul.