Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta oktoobrikuu Tervis Plussis.

Menopausisaun, palun halastust! (5)

Katrin Kurik, 3. veebruar 2016, 16:05
Foto: PantherMedia / Scanpix
Arstiteaduse isa Hippokrates arvas, et menstruatsioonide lõppemisel liigub emakas südamesse ja edasi pähe, põhjustades hüsteeriat ja peavalu. Nüüd me muidugi teame, et emakas ei liigu kuhugi, aga suuremaid või väiksemaid vaevusi ja piinlikuvõitu olukordi võib menopausi lähenemine kaasa tuua küll.

Punastaja juhtum

Samal teemal

Koduperenaine Made (62) kadestab oma vennanaist, kes võib öelda, et kord oli peavalude aeg – ju see siis oli klimakteerium. Temal endal läks kuukorra lakkamine kohutavalt raskelt. “See algas 42aastaselt. Alguses oli menstruatsioonide vahe kolm kuud, siis jälle oli kolm kuud. Siis oli kuus kuud õhetamist, paarikuune paus ja siis tuli terve “orkester” – kuumahood, õhetamised, igal võimalikul ja võimatul juhul voolav higi.”

Made ei suutnud uue olukorraga hakkama saada ja läks arsti juurde kergendust paluma.

“Sain tabletid. Loeti sõnad peale, et habe võib hakata kasvama, ja veel kümmekond hoiatust. Tahtsin katsetada. Tagajärg oli 28 päeva menstruatsioon, kolm päeva vahet ja jälle 28 päeva menstruatsioon.” Made otsustas, et see ei lähe kohe mitte, ja püüdis edaspidi tablettideta hakkama saada.

“Alguses oli kole piinlik,” tunnistab ta. “Õhetad, punetad, higi voolab mööda nägu alla. Just rahvarikastes kohtades hakkas see peale. Näiteks kassa juures, korraga ei leia rahakotti käekotist üles ja oledki “saunas”. Häbenesin. Tundus, et kõikide inimeste pilgud on just minule pööratud.”

Seltskonda minnes tõstis naine silmad taeva poole: “Issand jumal, kui sa olemas oled, lase mul see paar tundi olla ilma punaste plekkide ja ojana voolava higita. Vahel pinnisingi välja halastuse, aga oma koju jõudes tuli kõik kolmekordselt tagasi.”

Hiljem hakkas Made suurtes poodides märkama omavanuseid, kes ka higistasid ja punetasid. Tal hakkas kergem. Teised ka, mitte tema üksi. Ta mäletab üht kena kassapidajat, kes nägi, kuidas higi voolas Madele silmadesse nii, et ta ei näinud enam rahatähtigi. Kassaneiu küsis viisakalt, kas poes on liiga palav. Made vastu: ei, õhk on meeldivalt jahe, aga mina ise “põen” klimakteeriumi. “Siis olin juba vana kala ja sain sõna “klimakteerium” südamerahuga välja öelda. Noor neiu kassas vist ei saanud arugi, mida tähendab, kui naine üleminekuaastatega kimpus on.”

Ka ööd kulgesid Madel nagu õudusfilm. “Kõige raskematel aegadel panin seitse öösärki kummuti peale valmis ja kõik need olid hommikuks läbi higistatud.” Tarvitses mehel teda ainult sõrmeotsaga puudutada, kui Made “ujus juba basseinis”. Ta kolis eraldi tuppa magama.

“Imeinimese” juhtum

Teoloog Tiiu (56) juhtum on aga Made räägitule täielik vastand. Menopausi saabumisega ei kaasnenud mingeid füüsilisi vaevusi. “Isegi menstruatsioonid ei jäänud harvemaks, nad lihtsalt lakkasid ühel päeval ja punkt. Mul ei olnud mingeid higistamishooge ega punastamist. Muidugi, arstide meelest ma olengi imeinimene, ka mu kolm sünnitust läksid ülilihtsalt,” muigab Tiiu. 

Ka emotsionaalselt läks kõik Tiiu meelest hoopis palju rahulikumaks ja leebemaks, ehkki ta oli just hiljuti lahutanud ning eksmees oli kokku keeranud paraja majandusliku supi, mida andis helpida. “Ometi tundsin, et miski ei vii mind rööpast välja,” kinnitab ta. Kõigele krooniks läks paremaks ka Tiiu seksielu. “Mul ei olnud küll uut ametlikku partnerit, kuid oli üks sõber, kellega lustisime. Et rasestumisohtu enam ei olnud, julgesin lõdvalt võtta ja igasugu asju proovida.”

Palju muutusi

Naistearst ja pereterapeut Mare Pruks ütleb, et menopausiga seotud sümptomite loetelu on pikk ja võib tunduda hirmutav. “Muutused naise organismis algavad munasarjade töö järkjärgulise nõrgenemise ja sellest tulenevalt naissuguhormoonide taseme langusega. Klassikalised sümptomid – kuumahood ja meeleolumuutused – peegeldavad organismi reageerimist naissuguhormoonide taseme kõikumisele. Uni on premenopausi ajal häiritud ja pinnapealne, seda võivad segada korduvad ärkamised, higistamine, südamekloppimine, sage urineerimisvajadus.”

Lagunevad ka sidekude toestavad kollageenkiud, mistõttu võivad tekkida muutused kogu kehas – nahk muutub kuivaks või rasuseks, tekivad kortsud, juuksed võivad muutuda hapramaks ja tuhmiks, küüned rabedaks, igemed võivad veritseda. Samal põhjusel kõhetuvad lihased, väheneb tugevus ja koordinatsioon. Ainevahetuse aeglustumise tõttu võib suureneda kehakaal, rasv hakkab ladestuma kõhupiirkonda, mis omakorda suurendab südamehaiguste riski.

Naistel, kelle elutee on kuni menopausini kulgenud stressirohkelt ja kes on läbi elanud kaotusi või suuri elumuutusi, võivad üleminekuea sümptomid väljenduda tugevamalt. Üleminekueas kipuvad ägenema ka kõik krooniliselt kulgevad haigused, seetõttu on vajalik oma arstiga regulaarselt nõu pidada ja ka naistearsti juures läbivaatusel ja rinnauuringul käia.

Pruks kinnitab, et vananeva naise elukvaliteet oleneb paljuski tema eluviisist, söömis- ja liikumisharjumustest. Kuumahooge saab piirata tervislikult toitudes. Vältida tuleks soolaseid, vürtsiseid või kuumi roogi, šokolaadi, alkoholi, kohvi, teed ja koolajooke. Loobuda tuleks ka suitsetamisest.

Magada on soovitatav jahedas ruumis, naturaalsest materjalist voodi-riietega. Enne magamaminekut võib juua kummeli- või salveiteed. Kuumahoogude leevendajana on tuntud ka mungapipar. Rahustavalt mõjuvad mediteerimine ja joogaharjutused. Raskematel juhtudel ja vastunäidustuste puudumisel võib arst määrata hormoonasendusravi, mis leevendab kõikide sümptomite intensiivsust.

Ka neil naistel, kes pole kunagi liikumisega tegelenud, oleks Pruksi sõnul nüüd õige aeg alustada regulaarsete kehaliste harjutustega. Vähemalt neli 30minutilist harjutamist nädalas avaldab mõju ka vaimsele erksusele, tugevdab luid, vähendab luude hõrenemise riski, parandab meeleolu, väldib vaimse jäikuse väljakujunemist ning mõjub rahus-tavalt.

Mis saab suhetest ja seksist?

Füüsilised vaevused põhjustavad omakorda emotsionaal-seid. “Väsinud ja unisena on ka päevaseid elupingeid raskem taluda, pisiasjad ärritavad, meeleolu langeb, halvenevad keskendumis- ja otsustusvõime,” selgitab Mare Pruks. Tagajärjeks võib olla madal enesehinnang ja depressioon.

Tugevad meeleolukõikumised ja ärrituvus võivad ohustada paarisuhet. Pruks soovitab oma tunnetest partnerile rääkida. “Kui vajatakse teise tuge, tuleks seda küsida. Kui vajatakse üksiolemist, tuleb selleks leida aeg ja koht. Suhet aitab stabiilsena hoida terviklik ja paindlik minatunnetus, oma puuduste ja kehas toimuvate muutustega leppimine. Kiireks rahunemiseks võib kasutada hingamisharjutusi, oma keha jälgimist ja pinges olevate lihaste lõdvestamist.

Menopausiga kaasnevad muutused ei jäta puutumata ka seksuaalelu. Sugutung väheneb, erutumine ja orgasmi saavutamine võtavad rohkem aega, seks võib olla valulik. “Et seks pakuks endistviisi rahuldust, tuleks vananemisega kaasaskäivate muutustega kohaneda,” räägib Pruks. “Intiimsele koosolemisele tuleks anda varasemast rohkem aega. Tupe kuivuse korral aitavad libestid. Erutuse suurendamiseks võiks kasutada erootilist materjali, jagada oma fantaasiaid. Puudutuste tähtsus ei vähene kunagi. Partnerid peaksid teineteist piisavalt kallistama, silitama, paitama, masseerima. Koosveedetud aeg võib pakkuda niisama suurt rahuldust kui seks.”

Väike menopausisõnastik

• Menopaus on menstruatsioonide lakkamine. Menopaus on käes, kui viimasest menstruatsioonist on möödunud üle 12 kuu.

• Premenopaus on ajavahemik, mis hõlmab üleminekuea algusaastaid, mil menstruatsioonitsükkel võib muutuda ebakorrapäraseks (mõnikord vererohkeks) ning hakkavad ilmnema menopausi sümptomid. Osal naistest algab see periood 45aastaselt, harva varem, tavaliselt hiljem. Menopausiikka jõudmisele võib mõju avaldada menstruatsioonide algamise iga, paralleele võib vahel tõmmata ka emade ja tütarde vahel.

• Postmenopaus on periood, mis algab 12 kuud pärast viimast menstruatsiooni. Ka seda aega võivad iseloomustada samalaadsed sümptomid mis premenopausi.

• Üleminekuaastad ehk klimakteerium on aeg, mis hõlmab premenopausi, menopausi ja varase post-menopausi.

Allikas: Mare Pruks