HOOGU JUURDE: Kui mõned lapsed kirtsutavad suuski nähes nina, on õnneks neidki, kes meelsasti metsa vahele suusatama lähevad. Foto: Teet Malsroos
18. jaanuar 2016, 06:00
Kas tippspordi kõrval võib hääbuda suusatamine ka koolides? (21)
Kuidas kooli petta: hangid tšeki, et käisid suuski laenutamas.
Kuidas kooli petta: hangid tšeki, et käisid suuski laenutamas.
Osades pealinna koolides lapsed suusatama ei peagi. Maal on olukord teine, või siiski mitte? Mõjutab seegi, et suusatamist telerist enam praktiliselt ei näidata, mistõttu see enam noori ei köida, nendib treener Ilmar Udam.
Pirita Spordikeskuse ees peatub luksuslik mersu, kust astub välja keskealine proua. Ta kohendab oma mantli kraed ja sammub, kõrge kontsaga saapad all, ettevaatlikult üle hangede.
Edasi lugemiseks:
Tellimus olemas? Logi sisse
Kolmandaks: varasemalt sisaldasid ajalehtede huumorinurgad vaid huumorit ja satiiri, nüüd järjest rohkem reaalsust. Näiteks Postimehe 3. oktoobri Juurika lõpunurga „Ainult digilehes“ üks kolmest naljast on „Spordisaated ERRis keelatakse ära“. Aga see ongi tõsi. Ise pole sel talvel näinud eestkeelsetest telekavadest ühtegi suusavõistlust, isegi Tour de Ski 9 km lõpuetappi ei näidatud. Kustkohast siis eeskuju?
Kuna väga paljud Tallinna koolide (ka mujal on lorusid, kuid maal on olukord kordades parem) õpilastest on mugavad, siis tuleb suurem osa ajast olla politseinik (jälgida, et kõik saaksid suuskadele ja sõidaksid vähemalt 40 minutitki vabas õhus), mitte õpetaja.
Tegelikult võiks kehalise kasvatuse üldse koolides lõpetada.
Ülekaaluline, liikumisharjumuseta ja südamehaiguste käes vaevlev keskealine (või isegi natuke noorem) pereliige oleks parim motivaator, miks (tervise)sporti teha.