Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2014. aasta oktoobrikuu Tervis Plussis.

Tallaalune valuvaigistaja - kuidas valust jagu saada? 

Kristina Traks , 10. veebruar 2016, 11:05
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kui valutavad jalad ei anna enam asu ja iga samm teeb haiget, võib saada leevendust spetsiaalsetest tallatugedest. Aive Mihkelson on tallatugesid kandnud juba üle kümne aasta ning ütleb, et ilma nendeta oleks valu tema pidev saatja.

Aive jalavalulugu sai alguse juba seitsmendas klassis, kui tüdrukul tihtipeale pärast jooksmist või pikemat kõndimist kannad valutasid. “Kasvuvalud,” arvasid nii kehaliseõpetaja kui ka perearst. Elu läks edasi. Aive tegeles ratsaspordiga, valud kadusidki.

Ülikoolis aga jäi suur sporditegemine soiku ning Aive selg hakkas väga valutama. “Istudes ja uuesti püsti tõustes oli tunne, et keegi lükkab kuuma ora sabakonti pidi ajudeni,” kirjeldab ta.

Samal teemal

Pere­arst saatis Aive ortopeedi vastuvõtule, kus tehti alaseljast ja puusast pildid ning vaadati jalgu klaasil. Selgus, et jalgade ristivõlvid on juba ammu ära vajunud, liigeste nurgad valesti ja koormuse jaotus alaseljas-puusades vale.

“Ortopeed ütles, et kuniks trenni tegin, olid lihased tugevad ja hoidsid ka kehatüve tugevana. Samuti ei istunud ma siis nõnda palju nagu ülikooli ajal.”

Naisele määrati jalavõlve toetavad tallad. Esialgu olnud nendega üpris kummaline käia – nagu kõnniks kandade peal. Pikapeale Aive harjus ja kahe-kolme kuu möödudes sai jälle valuta istuda. Nüüd kannab ta taldu võimalikult tihti ja tal on neid lausa mitu paari.

“Praegu on need mul isegi toasussides, sest suvel käisin plätudega ja tagajärg oli see, et jälle istuda ei suuda. Nüüd loodan varsti jälle korda saada,” räägib ta. Kõrgete kontsadega Aive aga pikalt käia ei taha, sest kui nendel päev otsa tippida, on õhtul suur jalavalu.

Kogu keha vundament

Bauerfeindi ortoosi- ja tursekeskuse füsioterapeut Reio Vilipuu ütleb, et väga paljusid inimesi aitaksid tallatoed. Üks põhjus, miks põlve-, puusa- ja selja­probleemidega inimeste hulk aina kasvab, on see, et me kõnnime valdavalt kõval pinnasel ja liigume palju vähem, kui meie kehale tervislik oleks.

Üldiselt soovitavad spetsialistid mitte käia kõrgemate kontsadega kui 4 sentimeetrit, sest mida kõrgem on konts, sest suurem koormus varvastele ja ülejäänud keha lihastele ja skeletile. Siis ei toimu kõndimisel korralikku kannalööki ja raskusülekannet varvastele ning ajapikku viibki see jalavaevuste tekkimiseni.

Vilipuu näitab erisuguseid tallatugesid ja räägib, et kõigil neil on üks eesmärk – petta aju. Kujuta ette kinga sisse sattunud liivatera või kivikest – sa hakkad lihaseid aktiivselt kasutama ja automaatselt sättima oma kõndimist nii, et käia poleks valus. Sama on taldadega – neile tehakse selline kuju, et nad mõjutavad teatud punkte jalatalla all, mis suunavad lihased uuesti ja õigesti tööle.

“Kõik käib aju kaudu. Me ei pane paika vaid kanna ja võlvide luid, toimub ka lihaste-sidemete koostöö,” selgitab füsioterapeut.

Kõige tavalisemad tallatoed on nn täistallad, mis katavad kingapõhja kogu ulatuses ja võlv või tugi antakse jalale tallamaterjali paksendamisega nendes kohtades, kus jalal seda tarvis on. Taldade valikul tuleb kindlasti nõu pidada spetsialistiga, sest jalavõlvide probleeme on erinevaid. Näiteks kui risti­võlvides on lampjalgsus vähene, vajab jalg lihtsalt tuge ning tallaga korrigeerimist. On probleem aga juba tõsisem ja näha ka hüppeliigese sissepoole vajumist, on tarvis tugevama sisemise serva ja rohkem stabiliseeriva kanna­osaga taldu.

Uue põlvkonna tallatugede ehk aktiivtugede sisu toetab ning ka liigub aktiivselt koos tallavõlviga. Kui selliste tugedega astuda, toimub koormuse suunamine ja vetrumine nagu jalavõlvidel päriselt. Need tallad valitakse selle järgi, kui palju inimene kaalub ning kui palju on tallavõlvid ära vajunud. Sisuliselt teevad need seda, mida jalad ise peaksid tegema, ehk kujundavad normaalset kõnnimustrit.

Eraldi aktiivtallad on olemas sportlastele – isegi vastavalt spordialale. Vilipuu soovitab sporditegijatel osta neutraalvõlviga jalanõud, võtta välja toote enda tallad ning panna sinna sisse spordiala spetsiifikaga sobivad.

Valu ajab liikvele

Enamik inimesi ei mõtle oma taldadele enne, kui jalad valutama hakkavad. Milline see jalavalu on?

Tüüpiline, sageli just naiste häda on kasvav suure varba kont, mille meditsiini­termin on hallux valgus. Selle üheks põhjuseks on liiga kitseneva varbaosaga ja numbrilt väikeste jalanõude kandmine. On suur varvas juba pöördunud, võivad tekkida ka naaber­varvaste deformatsioonid. Ka sellistele moondunud jalgadele pakuvad Vilipuu sõnul leevendust tallatoed. Suurte probleemide korral on abiks ortopeed.

Mõnikord kurdavad valu jalgades ka lapsed ning sellele kaebusele tasub tähelepanu pöörata. Jah, see võib olla nn kasvuvalu, kuid võib olla ka tingitud jalavõlvide valest tööst. Valest kõndimisstiilist annavad aimu ka jalanõud – kui lapsel on need väga lääpa tallatud, on midagi valesti. Sama kehtib täiskasvanute kohta – viltutallatud kingad või liigselt ühest küljest kulunud kand on indikaatoriks, et inimene ei käi õigesti.

Leidub ka selliseid taldu, mida saab kanda kontsakingades. Tõsi, plätudesse ravitaldu panna ei saa, kuid enamikku jalatsitesse küll.

Lapsevanematel soovitab füsioterapeut osta parajad jalanõud – need ei tohi olla kitsad, kuid kindlasti mitte ka suured. Kui lapse jala suurus on 35 ja ta kannab nr 37 kinga, siis selle jalanõu võlvid ja varbaosa on lapse jaoks vales kohas ning samm ei ole loomulik. Lisaks hoiatab füsioterapeut ka ugg-tüüpi talvejalanõude eest – need on igapäevaseks käimiseks halvad, sest nad ei anna jalavõlvidele ega kannale mingit tuge.

Tallatugesid leiad
www.jalakabinet.ee
www.abivahendid.ee
www.jalaexpert.ee
www.terviseabi.ee
www.gadox.ee
www.ortopeediakeskus.ee
www.tursekeskus.ee

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee