Kui mu vend suri ei saanud ma magada,Kudusin -koon tavaliselt väga harva- pooled ööd.Sain paar vesti ,paar kampsunit ja pikki salle hulgim .Aitab küll ,minu arvates, stressi vastu.
kudumise puhul toimib sama mehhanism,mis moslemitel palvehelmeste veeretamine.Puuteenergiast saavad rikastatud kõik kätel asuvad energiapunktid-kõik organid on punktide kaudu kätel projetseeritud.olen pea terve elu kudunud,pensionile jäänult kudusin hommikust õhtuni ,sest tööpinge ja eluraskused olid ränga jälje jätnud.Kudusin kotitäite kaupa sokke,viisin neid siis lastekodusse ,turvakodudesse,kinkisin kellele aga juhtus.Nüüd olen saavutanud vaimse tasakaalu,taastunud on uni ,mul pole enam depressiooni.olen rahulik,ja tasakaalukas.Kui paar päeva ei saa kududa,siis ei leia kuidagi asu,midagi on puudu.koon pooleldi pimesi,vaatan telekat ka kudumise ajal.Liigutused jäävad sõrmedesse meelde-on olemas "sõrmemälu".Õpetasin ka oma 6-aastase lapselapse kuduma-ta teeb seda nii süvenenult,ja sõrmed juba liiguvad hästi.arvab,et kui tal prillid oleksid,nagu minul,läheks tal paremini.Vanemad prouad,ja need kellel vähegi päevas mõni minut üle jääb-kuduge midagi,kasvõi tarbetut asja või pajalappe-tasuks on teil tervem psüühika.
poistele peaks õpetama viisakat käitumist,naela löömist,kruvide keeramist,puude lõhkumist,maa kaevamist.lume rookimist, austust endast vanemate ja oma vanemate vastu . Seda,mida lastele õpetada,on oi kui palju. Kuid tütarlastele peale toiduvalmistamise,käsitöö ja viisakuse peab õpetama tähtsaimat-EMAKS olemist.
Arvan , et heegeldamise ja kudumise asemel võiks poistele õpetada, kuidas kruvi keerata ja naela lüüa. Kuidas drelliga auku puurida ja düüblit kasutada. Ma saan veel aru, et nööpi võiks osata ette õmmelda, aga heegeldamine ja kudumine...andke andeks...kooliprogrammis...
Jutt täiesti õige! Dr. Viktor Vassiljev kirjutas ka,et käsitöö lõõgastab,annab kätele liikuvuse,treenib mälu ja nii ei tunne ka igavust. Peale kõige muu on tore värve kokku sobitada,see treenib ka ilumeelt. Käsitöö annab ka palju rõõmu-kui kudum valmis saab,tunned sellest rõõmu. Seda lähedasele kinkides näed rõõmu ka saaja silmis. Kudum on ka soe,sest sinna on kootud südant,päikest ja armastust. Jõudu kõigile kudujatele!!
minu vanaema kudus üle 70-aastaselt veel palju, aga oli mürgist tööd nahkgalanteriitsehhis teinud pikki aastaid, kummiliim on mürgine ning öhutus oli tol ajal kehv, kliimaseadet ega midagi ei olnud. Suri ikkagi Alzheimerisse. Ja juba 76-aastaselt. Positiivsus jpm. on midagi muud, seda haigust sellega eemal ei hoia.
See on imetlusväärne, kuidas suudavad ÕL ühte rubriiki palgatud küünelakkijad toota nii palju mõttetust. . Tõlgivad saasta ja saavad selle eest nähtavasti ka tasu. . Imeline rubriik ja imelised töötajad, kes neid on palganud?
See ei ole isegi päris saastartikkel, seda teemat on päriselt uuritud tegevusteraapiana erinevate terviseprobleemidega inimestele ja see töötab! Hullem on see, et osad satuvad kudumisest endast peaaegu sõltuvusse. Ei pea võtma nt 1 vardaid ja ülipeenikest lõnga, et ennast närvi ajada, jämedama lõngaga ja suuremate varrastega edeneb töö kiiresti.
Isegi aastal 1979 kudusid poisid 3. klassis. Midagi nii jubedat selles ei ole kui mees endale kinda või sokipaari valmis koob. Isegi USA sõdurid koovad missioonidel aja viiteks.
umbes samal ajal saadeti tüdrukud kooli puutöökotta lihalauda tegema ... Jumalast äge ju! Ma ei ole küll kuuekümnendate koolilaps, veidi hilisem, aga see kuidas tüdrukud linnusöögimaja tegid ... Kihvt! Ja siin üks nõrguke mees viriseb kudumise üle, oh sa tupsu-nunnuke :):)
KOMMENTAARID (18)