LISA KOMMENTAAR
28. jaanuar 2016, 16:35
sööge jah, ja unustage ära, et paljud siin nimetatud marjad on suhkrurikad
28. jaanuar 2016, 18:38
mustikas 48,0 kcal/ 100 g
masikas 32,0 kcal
vaarikas 54,5 kcal
masikas 32,0 kcal
vaarikas 54,5 kcal
28. jaanuar 2016, 15:25
Kultuurmustikad on umbes sama kasulikud nagu kummikommid...
31. jaanuar 2016, 15:53
Mustikaid peetakse väärtuslikuks just nendes sisalduvate antotsüanidiinide pärast. Need pigmentained annavad viljadele värvuse ja on sealjuures tugevad antioksüdandid.
"Kultuurmustikates on nende ainete sisaldus mõneti väiksem, metsamustikal suurem, sest kultuurmustikal paiknevad need ained valdavalt viljakestas (mari seest hele ja ei määri suud niipalju), harilikul mustikal ka viljalihas (mari ka seest tume ja seepärast määrib suud rohkem)," selgitas Starast.
Mustikates leidub palju erinevaid pigmentaineid, antotsüanidiine, seetõttu erinevat liiki ja sorti mustikamarjade värvus võib varieeruda suuresti - helesinisest sügavmustani. "Üldiselt on metsas kasvava hariliku mustika marjades rohkem tsüanidiini ja delfinidiini, kultuurmustikates aga malvidiini. Delfinidiin ja malvidiin annavad viljadele sinakas-punast värvust, tsüanidiin aga oranzikas-punaseid värvivarjundeid," täpsustas teadur.
Veel lisas ta, et kultuurmustikates on rohkem suhkruid, vähem happeid, seetõttu ka maitse magusam, kui metsas kasvaval mustikal. Vitamiinide sisaldus mustikates ei ole kõrge, mõneti leidub nendes C, PP ja B grupi vitamiine ning karotenoide. Oluliseks tuleb pidada, et mineraalelementidest on mustikates rohkesti kaaliumi, rauda, fosforit ja magneesiumi.
"Kultuurmustikates on nende ainete sisaldus mõneti väiksem, metsamustikal suurem, sest kultuurmustikal paiknevad need ained valdavalt viljakestas (mari seest hele ja ei määri suud niipalju), harilikul mustikal ka viljalihas (mari ka seest tume ja seepärast määrib suud rohkem)," selgitas Starast.
Mustikates leidub palju erinevaid pigmentaineid, antotsüanidiine, seetõttu erinevat liiki ja sorti mustikamarjade värvus võib varieeruda suuresti - helesinisest sügavmustani. "Üldiselt on metsas kasvava hariliku mustika marjades rohkem tsüanidiini ja delfinidiini, kultuurmustikates aga malvidiini. Delfinidiin ja malvidiin annavad viljadele sinakas-punast värvust, tsüanidiin aga oranzikas-punaseid värvivarjundeid," täpsustas teadur.
Veel lisas ta, et kultuurmustikates on rohkem suhkruid, vähem happeid, seetõttu ka maitse magusam, kui metsas kasvaval mustikal. Vitamiinide sisaldus mustikates ei ole kõrge, mõneti leidub nendes C, PP ja B grupi vitamiine ning karotenoide. Oluliseks tuleb pidada, et mineraalelementidest on mustikates rohkesti kaaliumi, rauda, fosforit ja magneesiumi.
KOMMENTAARID (8)